Karin Madisson Partner karin.madisson@sorainen.com
	Toomas Prangli Partner toomas.prangli@sorainen.com
	Piret Jesse Partner piret.jesse@sorainen.com

Meil on uudiseid! Kõik Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted peavad hiljemalt 2018. aasta oktoobri lõpuks esitama äriregistrile ettevõtjaportaali kaudu andmed tegelike kasusaajate kohta. Tulevikus tuleb andmed kinnitada nende muutumisel või iga-aastaselt majandusaasta aruande esitamisel.

GDPRi rindel on teatada, et äriühingud, kes on määranud andmekaitseametniku, saavad sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada samuti mugavalt ettevõtjaportaali kaudu.

Ühtlasi kutsume Teid osa võtma Baltikumi põnevaimast M&A valdkonna üritusest – M&A ja riskikapitali foorumist 2018, mis toimub sel aastal Tallinnas 18.—19. oktoobril. Foorumil räägivad investorid ja ettevõtjad oma isiklikest kogemustest ning paneeldiskussioonides käsitletakse valdkonna põletavamaid teemasid. Tule kindlasti osalema!

On hea meel tõdeda, et Balti ühinemis- ja ülevõtmistehingute turg õitseb. Pakume teile lugemiseks turu trende analüüsivat uuringut „Baltic M&A Deal Points Study 2018“.

Head lugemist soovides

Karin Madisson, Toomas Prangli, Piret Jesse
Eesti ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste õigustöörühma partnerid

Ettevõtted peavad avaldama oma tegelikud kasusaajad

Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted peavad hiljemalt 2018. aasta oktoobri lõpuks esitama tegelike kasusaajate kohta andmed äriregistrile. Uute ettevõtete puhul tuleb andmed tegelike kasusaajate kohta äriregistrile esitada juba äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab äriühingu üle otsest või kaudset kontrolli või teostab muul viisil kontrolli ettevõtte üle. Otsene omamine on kontrolli teostamise viis, mille puhul füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all. Lisaks saab pidada äriühingu tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes vaatamata oma omandiosa suurusele kontrollib muul viisil (näiteks osanike või aktsionäride lepingu või muu kokkuleppe alusel) ettevõtte olulisi otsuseid ja selle tegevust (eelkõige juhtorganite määramist) ning kellel on faktiliselt võimalus teostada hääleõigust, mis on suurem kui 50%.

Teave tegelike kasusaajate kohta tuleb äriregistrile esitada ka mittetulundusühingutel ja sihtasutustel. Erandina ei ole kohustust äriregistrile esitada informatsiooni tegelike kasusaajate kohta korteriühistutel, hooneühistutel, börsiettevõtetel ja teatud sihtasutustel, mille majandustegevus on suunatud vara hoidmisele või kogumisele kasusaajatele või sihtasutuse põhikirjas nimetatud isikutele või isikute ringile ja mis ei tegele muu majandustegevusega. Andmed tegelike kasusaajate kohta tuleb äriregistrile (mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile) esitada ettevõtte juhatusel.

Kui esitatud andmed muutuvad, tuleb uued andmed esitada äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul alates andmete muutumise kuupäevast. Kui tegelike kasusaajate andmed ei ole muutunud, kinnitab ettevõte või muu organisatsioon andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel. Juhtudel, kus tegelikke kasusaajaid ei ole võimalik tuvastada ning isiku tuvastamiseks on rakendatud kõiki mõistlikke meetmeid, tuleb äriregistris määrata tegelikuks kasusaajaks ettevõtte kõrgema juhtorgani liige.

Vastavalt seadusele on sanktsioon tegelike kasusaajate andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Trahvi ulatus andmete registreerimise kohustuse rikkumise eest on kuni 300 trahviühikut või arest füüsilisele isikule ja kuni 400 000 eurot juriidilisele isikule.

Võimalus teatada andmekaitseametniku määramisest digitaalse ettevõtjaportaali kaudu

Seoses GDPR-i kohalduma hakkamisega 25. maist 2018 on nendel äriühingutel, kes on määranud andmekaitseametniku, võimalik teavitada sellest Andmekaitse Inspektsiooni mugaval viisil ettevõtjaportaali kaudu.

Kõikidel äriühingutel ei ole andmekaitseametniku määramise kohustust. See sõltub isikuandmete töötlemise iseloomust. Isikuandmete vastutav töötleja peab kõigepealt analüüsima enda isikuandmete töötlemise toiminguid selleks, et aru saada, kas neil on andmekaitseametniku määramise kohustus. Eestis ei ole hetkel kehtestatud lisatingimusi andmekaitseametniku määramise kohta, lisaks tingimustele, mis on juba olemas isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR). Andmekaitseametniku võib määrata ka vabatahtlikult.

M&A tehingud on muutumas ülebaltiliseks

Balti ühinemis- ja ülevõtmistehingute (M&A) turg õitseb ning tehingud hõlmavad järjest enam kõiki Balti riike, selgub äsja avaldatud uuringust „Baltic M&A Deal Points Study 2018”. Ligi 30% 2016.—2017. aastal lõpule viidud tehingutest puudutasid kõigis kolmes Balti riigis tegutsevaid ühinguid, mis on pea kaks korda rohkem kui aastatel 2014—2015. Enamik Baltimaades toimuvaid M&A tehinguid on väärtusega 1—5 miljonit eurot, tõusnud on ka 5—10 miljoni eurose väärtusega tehingute hulk (18%lt 27%le).

Kõige rohkem tehinguid tehti IT ja tehnoloogia (17%), energeetika- (13%) ja teenuste sektoris (12%) tegutsevate ettevõtetega, samas kui aastatel 2014—2015 oli kõige aktiivsem tehingusektor ehitus ja kinnisvara (29%).

Ligi pooled ostjad olid Balti riikidest, kuid märkimisväärselt on suurenenud ka USA investorite osakaal (2%lt 10%le). Kolmandik tehingutest olid sellised, kus nii ostja kui ka müüja tulid Balti riikidest.

Uuringust selgub ka, et ühinemis- ja ülevõtmistehinguid puudutavate vaidluste lahendamiseks on endiselt levinuim vorm arbitraaž, kuid ettevõtjad on hakanud sagedamini ka kohtusse pöörduma. Vilniuse arbitraažikohut kasutatakse vaidluste lahendamisel palju, kuid Eesti ja Läti vahekohtuid ei näi ettevõtjad piisavalt usaldusväärseks pidavat. Selle asemel pöördutakse peamiselt Stockholmi kaubanduskoja arbitraažiinstituudi poole ja ka Helsingi vahekohut kasutatakse järjest sagedamini (kasv 2%lt 8%le).

Uuring „Baltic M&A Deal Points Study 2018” tugineb Balti riikides 2016.—2018. aastal tehtud 91 tehingule. Uuringu panid kokku advokaadibürood Sorainen, Cobalt, Ellex, Eversheds Sutherland ja TGS Baltic koostöös Eesti, Läti ja Leedu era- ja riskikapitaliassotsiatsioonidega.

Tule heasse seltskonda – osale Balti M&A ja riskikapitali foorumil!

Balti M&A ja riskikapitali foorum on kujunenud sellest piirkonnast huvituvate spetsialistide ja turuosaliste peamiseks networking-ürituseks. Igal aastal osaleb foorumil ligi 260 era- ja riskikapitalifondide ning investeerimispankade esindajat, konsultanti, advokaati, investorit ja teist finantssektori esindajat, samuti ettevõtete omanikud ja juhid.  Foorum pakub suurepärast keskkonda uute kontaktide loomiseks, kogemuste vahetamiseks, uute ärivõimaluste leidmiseks ja kolleegidega ajaveetmiseks.

Foorumi korraldavad  advokaadibüroo Sorainen ja Äripäev koostöös Leedu ja Läti ärilehtedega Verslo žinios ja Dienas bizness ning Eesti, Läti ja Leedu era- ja riskikapitaliassotsiatsioonidega.

Lisainfot saab lugeda ja foorumile registreeruda SIIN.

Kui oled lisanud ennast Soraineni postitusnimekirja meie veebilehel või jaganud meiega oma kontaktandmeid muul viisil, võime saata Sulle uudiskirju ja kutseid, mis võivad Sulle huvi pakkuda. Lisateavet oma õigustest ja selle kohta, kuidas Sorainen kasutab Sinu kontaktandmeid ja muud teavet postituste saatmiseks, leiad meie turundustingimustest.
Postitustest saad loobuda siin.
Oma eelistusi saad muuta siin.

© Sorainen 2018
Kõik õigused kaitstud