Maksuamet esitab osaühingu kaudu vara müümise maksustamise kohta palju uduseid argumente. Ses küsimuses 2012. aastal tehtud kohtulahend on jätkuvalt oluline ning vajab hoolikamalt lugemist, kirjutab meie partner Kaido Künnapas Äripäevas.
Hiljuti avaldas Äripäev artikli „Vanal trikil lips läbi: firmat maha müües enam nii lihtsalt tulumaksust ei pääse“. See puudutas olukordi, kus füüsiline isik soovib müüa talle kuuluva vara ning teeb seda mitte otse, vaid läbi oma osaühingu. Kui 12 aastat oli selge, et nii on lubatud teha, siis nüüd on maksu- ja tolliamet oma seisukohta muutnud ning hakanud sellelt maksuraha koguma.
Minu arvates nii teha ei saa. Tundub, et keegi on lugenud riigikohtu varasemat lahendit natuke liiga pealiskaudselt.
Kui raha jääb OÜsse
Millisest (ilmselt sadu) lugejaid puudutavast teemast ma räägin? Tegemist on väga levinud olukorraga, kus füüsiline isik omab vara ning ühel hetkel tekib tal plaan see maha müüa. Enne või pärast sellise plaani tekkimist (probleemne on just pärast) paigutab ta selle vara oma OÜsse mitterahalise omakapitali sissemakse kaudu, misjärel OÜ müüb vara ära ehk muundab selle rahaks.
Näiteks Kaidol on kinnisvara. Selle asemel, et see eraisikuna ära müüa, annab ta kinnisvara oma OÜ-le omakapitali sissemakseks. OÜ müüb kinnisvara ära ning teenib kasu. Kuniks OÜ pole seda kasu Kaidole jaotanud, seda tulumaksuga ei maksustata.
Erinevus maksustamises on selge: kui eraisikuna peaks Kaido saadud kasult 22% tulumaksu maksma, siis OÜ tulumaksu kohe maksma ei pea ning vara reinvesteerimiseks jääb maksu ehk 22% võrra rohkem.
Arvestama peab muidugi ka sellega, et need pole sisult samasugused olukorrad. OÜ kaudu vara müües jääb saadud müügitulu OÜsse ning Kaido ei saa selle eest puhkama sõita või endale uut baritonkitarri osta, ilma et maksuametiga pahuksisse satuks.
Pole, mida maksustada
Miks on seda lahendust praktikas palju kasutatud? Kas see pole mitte maksupettus?
Ligi 13 aastat tagasi ütles riigikohus MTA vs. Lilleorg asjas, et see ei ole maksupettus. Füüsiline isik võib talle kuuluva vara oma ühingusse panna ning ühing võib selle vara müüa, lükates maksukohustuse kuni osanikule kasumi jaotamiseni edasi. Tegemist on tavapärase ühingu kapitaliseerimise viisiga ning ühingu kapitaliseerimises ei ole midagi eriskummalist – isegi ühingud ei ela õhust ja armastusest, vaid vajavad toimimiseks kapitali.
Müügi hetkel füüsilise isiku jaoks mingisugust maksukohustust ei kaasne, kuna füüsiline isik kasu ei teeni. OÜ kasu ei muutu võluväel osaniku kasuks. Kuna osanik ei saa kasu, ei ole midagi maksustada.
Tehniliselt lahendas riigikohus seeläbi maksueelise testi, leides, et mingisugust maksueelist niisuguses tehingus ei teki. Kui pole maksueelist, ei ole ka võimalik seda füüsilise isiku tuluna maksustada.
Lisaks ütles kohus selgelt välja ka selle, millal saab selliseid vara müügi tehinguid maksustada – siis, kui osanik hakkab OÜ vara erahuvides kasutama ehk kui Kaido ostabki oma OÜ-le baritonkitarri ja hakkab seda enda eralõbuks tinistama. Igati loogiline lahendus, mis on kooskõlas Eesti ühingute tulumaksusüsteemi eesmärgiga.
Uus reegel, uued tuuled
Eelviidatud artiklist ilmnes, et MTA on teinud järjekordse eelotsuse, kus on öeldud, et selline OÜ kaudu vara müük on pättus. Seda põhjusel, et hiljuti hakkas kehtima uus kuritarvituste vastane säte (TuMS § 51) ning see on palju rangem kui varasem säte (MKS § 84), millele riigikohus 12 aastat tagasi tugines.
MTA arvates on selline tehing pättus siis, kui vara OÜsse panemise hetkel oli olemas soov see vara ära müüa. Kui niisugune soov oli olemas, siis järelikult oli OÜ skeemi lisamise põhieesmärgiks saada maksueelis. Kuna eesmärk oli saada maksueelis, siis on tegemist kuritarvitava tehinguga.
Kuritarvitava tehingu puhul tuleb maksueelise kaasa toonud osa – OÜ kaasamine – ära unustada ning kujutada ette, nagu oleks OÜ tulu laekunud selle osanikule endale. Osaniku enda saadud kasu tuleb aga maksustada kasu saamise hetkel eraisiku tulu maksustamise sätete alusel.
Samuti leiab MTA, et kogu selle asja juures polegi tähtis, kas tehingu tegelik majanduslik sisu oli OÜ kapitaliseerimine või mitte. Majanduslikku sisu ei peagi enam selleks tuvastama, et tehinguid kuritarvitavaks lugeda. Piisab üksnes kurjast mõttest saada maksueelis.
Palju uduseid ja uudseid argumente. Mida neist arvata? Kui süüvida, siis tundub, et vanal „trikil“ on jätkuvalt lips sõlmes.
Lugegem hoolikamalt
Vastab tõele, et uue kuritarvituste vastase sätte sõnastus on mõnevõrra erinev sellest, mille alusel riigikohus 2012. aastal selle küsimuse lahendas. Õige ei ole aga seisukoht, et varasema MKS § 84 alusel tehtud kohtulahend ei ole uue sätte tõlgendamisel enam oluline. On ikka.
Selleks tuleb natuke põhjalikumalt lugeda, mida riigikohus siis ikkagi ütles, ning kõrvale võtta see, mis uues sättes muutus ja mis mitte.
