Veebruaris toimus Berliinis maksukonverents, mis tõi kokku osalejad Euroopa Liidu liikmesriikidest ning Ameerika Ühendriikidest, Euroopa Komisjonist, OECD-st ning mujalt. Eesmärgiks oli aru saada, kus on Euroopa täna, kuhu ta suundub, samuti uurida liikmesriikide käekäigu kohta.
Meie maksupartner Kaido Künnapas osales seal koos Rahandusministeeriumi maksupoliitika nõuniku Helen Pahapilliga. Jagades paneelis mõtteid Poola, Ungari ning Rumeenia esindajatega ilmnes, et meie maksusüsteemid ei olegi nii erinevad ning osalusoptsioonide süsteemid on ka kõikides riikides konkurentsivõimelised. Esinejad tõid välja järgmise:
Poola. Teadus- ja arendustegevust toetatakse erinevate maksusoodustusetega, näiteks T&A maksusoodustus, ”IP Box” soodustus, innovatiivse töötaja soodustus, prototüübi ning robotiseerimise soodustus. Osalusoptsioonide maksusoodustused on siiski mõeldud pigem suurematele ühingutele ning startupide hulgas ei ole need seetõttu populaarsed. Siin on Eestil selge eelis, kuid teadus-arendustegevuste maksusoodustuste osas oleme me Euroopas kahtlemata järelejooksjate rollis. Lähevad ju meie suured tegijad Saksamaale ja mujale.
Ungari. Suuri muutusi ei ole, kuid nominaalne madalam ühingute tulumaksumäär on 9% + 2% kohalik ühingute käibemaks. Mõlemaid arvestatakse globaalse tulumaksu 15% miinimummaksu arvestuses. Samuti on kasutusel maksusoodustused patendite ja tarkvara jaoks. Füüsilise isiku tulumaksumäär on 15% ning sihtasutuste lahendused on väga populaarsed.
Rumeenia. Dividendi maksumäär tõusis 8%-lt 10%-le ning mikroühingutele kohaldub 1% või 3% maksumäär. Tavaline ettevõtte tulumaksumäär on 16%. REinvesteeritud kasumile kohaldub teatud tingimustel maksuvabastus ning teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks on välja töötatud maksusoodustused. Füüsilise isiku tulumaksumäär on 10%.
Olulisemad olid aga laiemad arutelud selle osas, kuidas Euroopa Liidul läheb ning millist rolli mängime me globaalses majanduses Ameerika Ühendriikide ja teiste suurte tegijate kõrval. Kõnekas oli ettekanne selle kohta, kuidas jaotuvad teadus- ja arendustegevuse kulutused erinevate tehnoloogiatasandite kaupa Euroopas ja Ameerikas.
Numbrid näitasid seda, et kui Euroopa ning Saksamaa panustavad rohkem keskmise keerukusega tehnoloogiate arendamisse (eelkõige autotööstus ja sellega seonduv), siis Ameerika Ühendriigid kulutavad oluliselt rohkem kõrgematasemelise tehnoloogia arendamisele. Ehk lihtsamalt öeldes tegeleme Euroopas lihtsamate ja vanema aja tehnoloogiate parendamisega, samal ajal kui teisel pool Atlandi ookeani keskendutakse keerukamale ja uudsemale. Seda võib mõnes mõttes võrrelda meie magava IT-tiigriga. Ettekande võttis kokku ehe näide sellest, et Saksamaa terasetööstusektori väärtuse kohta, mis jääb alla suuremate tehnoloogiasektori ükssarvikute väärtustele.
Arusaam osalejate hulgas tundus ühtne – kui me soovime globaalses mängus osaleda, siis peame üles ärkama ning seadma fookuse kõrgema väärtusega teadus- ja arendustegevusse. Siin saaks ka Eesti eeskuju näidata (õigemini järele võtta) ning mõelda, kuidas soodustada intellektuaalse vara Eesti toomist ja siia jätmist kas läbi maksusoodustuste või muul viisil.
