Eriolukord, üks hädaolukorra liike, on vajalik selleks, et valitsus saaks kiiresti reageerida, võtta tarvitusele meetmeid ja kehtestada piiranguid, mida hädaolukorras rakendada ei saa, selgitab meie partner Allar Jõks.
Videosalvestust Allari esinemisest saab vaadata siit.
Millised on eriolukorrast tulenevad piirangud?
Eriolukord võimaldab piirata liiklemist, liikumist ja viibimist. Valitsus on sellekohased piirangud kehtestanud. Ettevõtjatel tasuks mõelda selle peale, kas kõikidel nendel piirangutel, mida Vabariigi Valitsus on kehtestanud, on seaduslik alus. Kui tunnete, et teie äri seisukohast olulised otsused ei ole kehtiva seadusega kooskõlas, siis tasub oma nõustajate poole pöörduda.
Viibimis- ja liikumiskeelu nime all on valitsus keelanud paljude avalike teenuste osutamise olukorras, kus hädaolukorra seadus ei võimalda eriolukorras teenuste osutamist keelata.
Milliseid kohustusi on veel võimalik eriolukorras sätestada?
Võimalik on panna töökohustust, kuid praegu ei ole ette näha, et selline vajadus tekiks. See on pigem looduskatastroofi puhul, kui tekib vajadus füüsilise töö järele.
Eriolukorras on võimalik ka vallasasja sundvõõrandada. Seaduses on näitena välja toodud kütused, ravimid, toidud. Juhul, kui riigi varudes neid ei ole, siis on võimalik neid eriolukorra puhul ettevõtjalt sundvõõrandada. Ka on võimalik asja – masinad, erinevad liiklemisvahendid – sundkasutus. Samuti on võimalik valduses eriolukorra tööde tegemine – nt kolmandale isikule kuuluvale kinnistule ajutisi haiglaid püsti panna. Ühtlasi võib eriolukorra juht anda korraldusi ja teha ettekirjutusi elutähtsate teenuste osutamiseks, nt andmesideteenused, tervishoiuteenused.
Oluline on aru saada, mis meil on keelatud ja mis mitte. Vabariigi Valitsus saab keelata avalike ürituste ja koosolekute korraldamise, mida on ka juba sisuliselt tehtud. Sellest tõusetub praktiline küsimus, kas äriühing võib korraldada aktsionäride üldkoosoleku. Vastus on, et valitsus ei ole selle kohta ühtegi korraldust andnud, et ei võiks sellist koosolekut korraldada, sõltumata osavõtjate arvust. Aktsionäride üldkoosolek kindlasti ei ole avalik üritus, samuti ei ole kontor tõlgendatav avaliku kohana. Pidagem meeles, et kui mingi asi ei ole keelatud, ei tähenda see, et seda peaks ilmtingimata tegema.
