Vastupidiselt levinud kuvandile militaarvaldkonnast kui autoritaarse juhtimiskultuuri pesast on viimase kümnendi trendisõna militaarmaailmas hoopis disainjuhtimine, räägib kolonelleitnant Janno Märk saates „Soraineni sagedus“. See tähendab, et juhtimine ei toimu pelgalt käsklustena ülevalt alla, vaid luuakse tingimused diskussiooniks erinevate tasandite vahel: kui esialgne plaan ei ole täielikult rakendatav, annab alluv selle kohta ülespoole tagasisidet ning vajadusel defineeritakse probleem uuesti ja leitakse uus lahendus.

Esmalt Iisraeli armees kasutusele võetud ja tänaseks üle terve NATO levinud disainjuhtimise planeerimismeetodi järgi tuleb selgeks mõelda neli asja:

  • olukord, kus me oleme praegu
  • olukord, kuhu tahame jõuda
  • mis on peamine takistav tegur ehk kõige olulisem probleem, mida oma piiratud ressurssidega lahendada  (küsida tuleb, kas me lahendame õiget probleemi või lahendame probleemi õigesti) ning
  • kuidas seda probleemi adresseerida.

Disainjuhtimine on hea näide sellest, et tsiviil- ja militaarjuhtimiskultuurid muutuvad järjest sarnasemaks ning üha rohkem võetakse vastastikku teineteiselt nippe üle. Ühesugune juhtimisstiil ei tööta igas olukorras ega läbi kõigi tasandite.

Juhi esimene ülesanne on luua usalduslik õhkkond

„Juhi fundamentaalne ülesanne on ehitada üles usalduslik õhkkond. Seda ülesannet toetab teine oluline juhi roll – kaasamine,“ räägib kolonelleitnant. Kahjuks ei ole õpikureeglit, mis ütleks, kuidas usalduslikku õhkkonda luua saab. Iga juht peab oma personaalse juhtimisstiili ise välja kujundama oma isikuomaduste, kogemuste ja teadmiste najal. Sageli on abi mentorist ja eeskujudest. „Minu suur eeskuju oli näiteks 2004. aastal Iraanis USA tankipataljoni ülem oma suhtlemise ja inimeste juhtimise oskusega kombinatsioonis ülima kompetentsusega“, lisas Märk.

„Juhil võib olla küll grand masterplan, kuid kui alluvad näevad, et see plaan tegelikkuses ei toimi, siis peab tiimis oleme piisavalt usalduslik suhe, et selle kohta ausalt tagasisidet anda ilma tagajärgede pärast muretsemata. Kui militaarsektoris peab suurepärane plaan vastu kuni esimese kontaktini vaenlasega, siis erasektoris peab äriplaan vastu kuni esimese kohtumiseni turuga ning väga hierarhilise juhtimise korral juhtub nii, et äriplaani täidetakse valesti. Väga täpse ülesande andmise asemel tuleb selgitada hoopis eesmärki, miks midagi tehakse,“ tõi paralleeli erasektoriga Soraineni partner Kaupo Lepasepp.

Ülesandekeskne juhtimine soosib initsiatiivikust

Erasektor saaks militaarvaldkonnast õppida ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid, mida on militaaris rakendatud juba üle 100 aasta. Igal juhtimistasandil on oma eripärad. Mida madalam tasand, seda rohkem käib elu standardprotseduuride järgi. Mida tasand ülespoole, seda rohkem jääb ruumi loovusele ja ideedele. Kuid ka sõduril peab olema võimalusi otsuste langetamiseks iseseisvalt. Ülesande täitmise viis tuleb jätta alluva enda otsustada, kuid selgelt peab sõnastama lõppeesmärgi, andma ressursid ja tagama, et alluvatel oleks piisav kompetents ülesande lahendamiseks. Alluvate eest või nendega koos asjade ära tegemine ei ole kindlasti hea juhi tunnus. Spetsialistist juhiks kasvades tuleb õppida lahti laskma vanast rollist ja hoiduda töö ära tegemisest alluvate eest.

Mitu arvamust, üks eesmärk

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva kiiluvees arutlesid „Soraineni sageduse” saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp kolonelleitnant Janno Märkiga militaar- ja tsiviiljuhtimise erinevuste ja sarnasuste ning militaarjuhtimise oleviku ja tuleviku stsenaariumide üle.

Kuula saadet Äripäeva raadios

või Sorainen Eesti Spotify‘s