Meie partner, vandeadvokaat Allar Jõks rääkis pikemas intervjuus ERR-ile, et eriolukorra ja hädaolukorra piirid on hägustunud, valitsuse avardunud võimalused piiranguid kehtestada ka hädaolukorra raames võivad aga viia autoritaarsusesse. Jõksi hinnangul ei ole praegu veel vaja eriolukorda välja kuulutada, kuid kui hakataks seadma liikumispiiranguid, oleks selle eelduseks kindlasti eriolukorra kehtestamine.
,,Eriolukord on hädaolukorra seaduses ette nähtud olukord, mida juhitakse vastavalt hädaolukorra seaduses ette nähtud erilisele juhtimisstruktuurile ja kus on võimalik rakendada meetmeid, piiranguid, kitsendusi või keelde, mida ilma eriolukorrata ei ole võimalik kehtestada. Eriolukorra saab välja kuulutada ainult siis, kui seda on tehtud vastavalt kehtivale seadusele. Ehk eriolukord ei teki lihtsalt niisama. Eriolukorra väljakuulutamise eelduseks on see, et hädaolukorda ei ole tõesti võimalik lahendada ilma eriolukorra juhtimiskorralduseta, ilma eriolukorras lubatud meetmeid rakendamata,” selgitas Jõks.
,,Kui aasta tagasi eriolukord välja kuulutati, siis selle üheks põhjuseks oli asjaolu, et kehtiv seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ei olnud riigikogu ja valitsuse tegevusetuse tõttu piisav selleks, et viiruse levikut tõkestada. Ja seetõttu kuulutatigi eriolukord välja, sest eriolukorras oli võimalik piirata erinevate teenuste osutamist, otsustada kaupluste ja kaubanduskeskuste sulgemist. Möödunud aasta mais täiendas riigikogu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust selliselt, et enamus neid piiranguid, mida eelmise aasta märtsis eriolukorra ajal kehtestati, saab nüüdsest kehtestada ilma eriolukorda välja kuulutamata. See on iseenesest õige samm õiges suunas. Kuid nüüd, 2021. aastal, me oleme jõudnud olukorda, kus tegelikult piir hädaolukorra ja eriolukorra vahel hakkab ähmastuma. Ehk teisisõnu on enamusi, väga intensiivseid piiranguid võimalik kohaldada ilma eriolukorrata. Õigusriigi seisukohast on see natuke küsitav,” lisas Jõks.
