Meie advokaadid Sandra Mikli, Paul Künnap, Andra Grürnberg ja Norman Aas aitasid koostada „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamist“. Analüüs tehti koostöös Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega. Uuring annab olulise sisendi planeeritavasse välisinvesteeringute usaldusvääruse seadusesse.
Atraktiivne sihtriik välisinvestoritele vs oht riigi julgeolekule
Ühest küljest soovime riigina olla atraktiivne sihtkoht välisinvestoritele, kuid teisalt tuleb arvestada julgeoleku kaalutlustega – Eesti riigi ees seisab ülesanne leida nende kahe huvi vahel mõistlik tasakaal. Eesti peab koostöös teiste liikmesriikidega rakendama välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanismi.
Vaatamata maailma mastaabis väikesele majandusele, on Eestisse suunatud võrdlemisi suures koguses otseseid välisinvesteeringuid (OVI). Teisisõnu on SKP järgi arvestades Eesti populaarne OVI-de sihtriik. Enamik sellistest investeeringutest on suunatud finants- ning kindlustustegevusse, aga ka kinnisvarategevusse, kaubandusse ning töötlevasse tööstusesse. Ülekaalukas osa tehtud OVI-dest pärineb Euroopa Liidu liikmesriikidest, eelkõige Rootsist (seonduvalt finants- ja kindlustustegevusega) ja Soomest (kinnisvaraalane tegevus). EL-i välised otsesed välisinvesteeringud tulenevad peamiselt Euroopa riikidest, eeskätt Suurbritanniast, Norrast, Šveitsist jt riikidest. Suurimad väljastpoolt Euroopat Eestisse välisinvesteeringuid tegevad riigid on Venemaa ning USA, Aasia puhul Jaapan ja Singapur, Lähis-Ida osas Araabia Ühendemiraadid. Siiski tuleb rõhutada, et kõik Euroopa Liidust väljaspool asuvad riigid moodustavad väikese osa kogu OVI mahtudest (moodustades EUR 25 mld OVI kogupositsioonist EUR 4,2 mld, millest suurem osa on teised Euroopa riigid).
OVI-de meelitamiseks on kasulikud muu hulgas soodsad maksutingimused, soodne ja hästi kvalifitseeritud tööjõud ning kaubanduspartnerite olemasolu. Teisalt on vajalik mõningal määral OVI sissevoolu kontrollida ning teatud juhtudel ka piirata. Tuleb arvestada, et Eesti on otseste välisinvesteeringute piirangute indeksi järgi hinnates üks liberaalsemaid riike maailmas.
Kaks olulist aspekti Eesti konkurentsieelise tagamiseks on regiooni teiste riikide tegemistega arvestamine ning taustakontrolli meetme protsessi efektiivsus, sh kiired vastused taotlustele.
OVI taustauuringu mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on positiivne. Regulatsioon võimaldab täpsemalt kontrollida sõjaliste või kahesuguse kasutusega kaupade tarnimise või toomisega seonduvaid isikuid. Samas on arvestatav võimalus, et pärast regulatsiooni rakendamist OVI vood langevad. Seda küll mitte tingimata regulatsiooni tõttu. On väga tõenäoline, et OVI mahud vähenevad kogu maailmas tervisekriisi tulemusena. Seega on märksa vähem kapitali riikide vahel ringlemas, mis tõenäoliselt põhjustab OVI voogude vähenemise ka Eesti kontekstis. Kui kogu Euroopa muutub mingil põhjusel investorite silmis vähem atraktiivseks, siis on sellest mõjutatud ka Eesti, vaatamata riigis sisse viidud muudatustele. Seega on makromajanduslikud mõjurid oluliselt suuremad kui taustakontrolli meetme rakendamisest tulenevad mõjud OVI voogude prognoosimisel.
Julgeoleku tagamiseks olulised võtmeküsimused
Millised Eesti majandussektorid või ettevõtjad ning valdkonnad on lähiaastate perspektiivis välisinvesteeringute taustauuringu rakendamisel riigi toimimiseks oluliste elutähtsate teenuste osutamise ja kriitilise taristu toimepidevuse mõttes prioriteetse tähtsusega (mh toiduainetööstus, veevarustus, meditsiinivahendid jms)?
Kas ja kuidas on teiste riikide näitel julgeoleku kaalutlustel investeeringute taustakontroll mõjutanud nende riikide investeerimiskliimat ja atraktiivsust välisinvesteeringute sihtriigina?
Millised mõjud kaasnevad piirangute seadmisega kinnisvara omanikele, kinnisvara arengule ja majandusele üldiselt?
Milline on võimalus, et äriühingud jäävad taustauuringumehhanismi rakendamisel ilma vajalikest investeeringutest ning milline oleks mõistlik strateegia selle riski maandamiseks, sealhulgas vältimaks Eesti konkurentsikeskkonna halvenemist ja teatud varade (äriühingute, maa ja hoonete ning taristu) väärtuse vähenemist?
Millised on riigi poolt võimalikud investorile pakutavad leevendusmeetmed julgeolekut ohustava investeeringuga kaasnevate riskide maandamiseks?
Millised on riigipoolsed võimalikud sanktsioonid investori või äriühingu suhtes taustauuringu tingimuste mittetäitmisel?
Loe lähemalt vastuseid neile ja mitmetele teistele küsimustele.
Meie nõustamistiim
Uuring valmis Soraineni ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös Riigikantselei tellimusel.
