Erinevad rahvusvahelised uuringud näitavad, et põhiõiguste ja demokraatia tase maailmas on pandeemia ajal halvenenud. „Kolmanda laine“ harjal on asjakohane küsida, kuidas on valitsuse kriisihaldus viiruse tõrjumiseks mõjutanud põhiõigusi ja kuidas vältida viiruskriisi muutumist põhiõiguste kriisiks, kirjutab meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks Eesti Päevalehes.
Kriisihaldus ja põhiõigused on selgelt seotud
Reeglina on põhiõigused tagatud riigis, kus valitsemise kvaliteet on kõrge. Hea valitsemine ja põhiõigused võimendavad teineteist.
Francis Fukuyama on toonud välja kolm võtmefaktorit, mis mõjutavad viiruse tõrje edukust:
- riigi võimekus, sh nii fiskaalne kui ka administratiivne;
- sotsiaalne usaldus, st avalikkuse usaldus riigi institutsioonide vastu ja inimeste usaldus teineteise vastu;
- poliitilise juhtimise tase ehk juhtimisvõimekus.
Kui kasvõi üks eelmainitud teguritest on ebapiisav, mõjutab see ka põhiõigusi.
Kui administratiivne suutlikkus on nigel, sotsiaalne usaldus kasin ja poliitiline juhtimine keskpärane, siis on meil põhjust olla mures oma õiguste ja vabaduste pärast, tõdeb Jõks.
Mida ette võtta, et viiruskriis ei muutuks põhiõiguste kriisiks?
,,Lühike vastus oleks – suurendada administratiivset võimekust, sotsiaalset usaldust ja tõsta poliitilise juhtimise kvaliteeti. Täpsemalt tuleks muuta viiruse halduse juhtimismudelit, tugevdades oluliselt Terviseameti rolli ja võimaldades valitsusel rohkem tegeleda poliitika kujundamisega,” selgitab Jõks.
Loe lähemalt Eesti Päevalehest.
