Riigi plaanid e-tervise arendamisel
Küsimus: Millal saavad riigi tervishoiusüsteemi osaks ka digitaalsed platvormid, mis aitavad inimestel oma tervist hoida ja haigusi ennetada?
Agris Koppel, Sotsiaalministeerium: Plaanis on järk-järgult digilugu.ee asemel võtta kasutusele Terviseportaal, mille toimimine on üles ehitatud inimese/patsiendi vajadustest lähtudes ning lisaks tervishoiuteenuste andmetele luuakse platvorm ka tõenduspõhise patsiendiinfo edastamisele, personaalsetele tervisesoovitustele ning ka nõustamisvõimalustele. Platvormi uuendused loodame rakendada 2023. aastal ning seejärel on võimalik palju rohkem ja inimesele vajalikumat infot edastada.
Peeter Padrik, Antegenes: Tegelikult koosneb riigi tervishoiusüsteem paljudest eraõiguslikest tervishoiuteenuste osutajatest, kõik nad koos moodustavadki riigi tervishoiusüsteemi. Kõik tervishoiuteenuste osutajad saavad pakkuda digitaalseid terviseplatvorme inimeste jaoks. Riigi roll on pigem poliitika suunamine, regulatiivne, tingimuste ja üldiste infrastruktuuride loomine tervishoiuteenuste osutamiseks ja rahastamine Tervisekassa kaudu. Paljud digitaalsed platvormid on juba olemas, näiteks Antegenesi platvorm enda vähiriskide hindamiseks ja selle alusel personaliseeritud ennetuse rakendamiseks. See on ka juba riigi tervishoiusüsteemi osa. Üldine digitaalne platvorm on ju aga Patsiendiportaal.
Küsimus: Sisulised seosed e-tervise valitsemismudeli, UPTIS visiooni ja e-tervist suunavate muude arengukavade ja -plaanide vahel
Agris Koppel, Sotsiaalministeerium: upTISi põhieesmärk on uuendada terviseandmete haldamist ja standardeid, mis võimaldavad minna üle reaalajas andmevahetusele ja sündmusteenuste loogikale. Peamiselt suunab kogu tervishoiu arengut rahvastiku tervise arengukava, mille üks programmidest keskendub inimkeskse integreeritud tervisesüsteemi loomisele Eestis. Sisuliselt tähendab see ka TIS toimimise muutmist eelkõige inimesest lähtudes ehk TIS ei oleks enam terviseandmete arhiveerimissüsteem, vaid platvorm, mis toetab tervisealaste otsuste tegemist õigel ajal ja õiges kohas. Sisuliste seoste täpsem kirjeldus võtaks väga palju ruumi, aga soovi korral on võimalik infot küsida Sotsiaalministeeriumi vastavate ekspertide käest.
Küsimus: Kas on reaalne, et tulevikus kasutavad Eestis kõik haiglad ja tervishoiuasutused ühte riiklikult tugitud ja arendatud infosüsteemi?
Agris Koppel, Sotsiaalministeerium: pigem ei ole täna võetud suunda sellele, et haiglad kasutaksid ühte tarkvara praeguse nelja asemel. Perearstidel on samuti mitu tarkvara ja hetkel käib analüüs, kas ja kuidas oleks võimalik minna üle ühele tarkvarale. Lihtsustatult võib öelda, et TIS juures on loodud baastasemel infovahetust võimaldav arstiportaal ning lisaks on terviseandmete vaatamiseks loodud andmevaatur, kus patsiendi info on kuvatud loogiliselt ja ülevaatlikult.
Küsimus: Kui soovida võimaldada selliseid TTOsid, kes pakuvad ainult kaugteenust, siis kuhu läheb inimene siis, kui vaja reaalset läbivaatust? Kui paindlikkust soovida, kas ka see aspekt on läbi analüüsitud? SOMis oleme läbi vaadanud päris arvukate riikide TTKS sarnased regulatsioonid ja üldine põhimõte seni on ikkagi see, et on tava tegevusluba + võimalus pakkuda ka digilahendust.
Ainult kaugteenust pakkuvate TTO-de puhul on võimalik ära reguleerida eeltoodud aspekt, mis kohustab TTO-d vajadusel patsienti edasi suunama füüsilisele vastuvõtule. Teenuste laiendamisega avardame me ka tervishoiuteenustele kättesaadavust. Iganenud regulatsioonid peavad käima kaasas tervishoiusüsteemi arenguga – tervishoiutöötaja tegeleb patsiendi ravimisega, mitte ruum.
Lise-Lotte Lääne, Sorainen: Juriidilisi takistusi lahenduste leidmiseks siin ei ole, pigem on tegemist poliitilise tahte küsimusega. Selle tahte kujundamisel tuleks mõelda muu hulgas sellele, et kas patsiendi jaoks peab alati olemas olema võimalus olla suunatud ka füüsilisele vastuvõtule selle sama TTO juurde (võib ju kasutada ka lepingupartnereid) või kas füüsilise vastuvõtu võimalus peab alati üleüldse tagatud olema (nt erinevad ennetusele suunatud konsultatsioonid). Lisaks tuleks arvesse võtta, et juba praegu on EL-i siseselt võimalik patsiendil osta piiriülest tervishoiuteenust kaugteenusena, mille puhul ei ole füüsiline vastuvõtt realistlikki. Seega situatsioonid, kus patsient ise on valmis kasutama vaid kaugteenuseid, juba eksisteerivad. Küsimus ongi pigem selles, kas tahame olla Eestis uute paindlike lahenduste osas õigusruumis teenäitajaks või pigem järelejooksjaks.
Isikuandmete kaitse ja käitlemine
Küsimus: Tänan Andreas, väga huvitav info! Teil on nii palju erinevaid teenuseid, sh ka AI, mis isiku (sensitiivset) infot analüüsib? Kuidas Mehiläineni isikuandmete kaitse on lahendanud ja tagab muutuvas keskkonnas?
Andreas Taalas, Mehiläinen: Aitäh tagasiside ja küsimuste eest! Isikuandmete kaitse teema on meile väga tähtis ja jälgime kõiki rahvusvahelisi (GDPR) ja riiklikke seaduseid ja soovitusi. Selle jaoks on meie organisatsioonis eraldi isik kes juhib tegevust aktiivselt. AI arendamise seisukohalt on väga oluline andmete anonümiseerimine.
Küsimus: Kui Antegenes saadab patsiendi andmed suurenenud geneetilise riski kohta läbi digiloo perearstini, kas perearstil on kompetentsi nende põhjal soovitusi/ lahendusi pakkuda?
Peeter Padrik, Antegenes: Antegenes toob oma raportites välja lisaks polügeensele riskitasemele ka konkreetsed soovitused, milliseid meetmeid on vajalik rakendada ja millal. Soovituste aluseks on läbi analüüsitud rahvusvahelised teadusandmed ja käsitlusjuhised. Lisaks annab Antegenesi raport info mittegeneetiliste riskifaktorite kohta ning info konkreetse kasvaja võimalike sümptomite kohta. Konkreetsete soovituste alusel on perearstidel kindlasti olemas nii kompetents kui ka võimalused täppisennetuse rakendamiseks. Neid tegevusi ei pea aga tegema ainult perearstide baasil, vaid selleks on olemas inimese vabal valikult tervishoiuteenuste osutajad laiemalt.
Küsimus: Kas Antegenese lahendusele rakendub ka MDR?
Liisa Kuuskmaa, Sorainen: Geenitestid on in vitro diagnostikameditsiiniseadmed ja nendele hakkab tulevikus kohalduma IVDR (määrus (EL) 2017/746). Praeguse info kohaselt hakatakse IVDR-i rakendama alates 26. maist 2022. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku IVDR-i rakendumine vähemalt osaliselt edasi lükata, kuid lõplikku otsust selle kohta veel pole. Praegu reguleerib in vitro seadmeid meditsiiniseadme seadus (MSS), millega on üle võetud in vitro diagnostikavahendite direktiiv 98/79/EÜ (IVDD).
Küsimus: Kas Antegenes võiks töötada ka nii, et inimene palub Geenivaramult oma geeniandmed otse Antegenes’ile saata? Mis seda takistab?
Peeter Padrik, Antegenes: Praegu takistab seda Geenivaramu tegevust reguleeriv inimgeeniuuringute seadus. Selle alusel võib geenivaramu Antegenesi arstile väljastada inimese terviseseisundi kirjeldust, kuid mitte geeniandmeid. Geeniandmeid võib ja peab geenivaramu väljastama geenidoonorile GDPRi alusel. Inimgeeniuuringute seadust tuleks muuta nii, et geenidoonori arstil oleks õigus saada ka geenidoonori soovi ja teadva nõusoleku korral konkreetseks tervishoiuteenuste tasemel geenitestiks geenidoonori geeniandmeid geenivaramust. See võimaldakski tuua geenivaramu geeniandmed erinevate teenustena kasutusele tervishoidu.
Küsimus: Kui Antegenes või ükskõik milline meditsiiniseade kasutab geeniandmeid, mis tulevad teiselt osapoolelt, siis kuidas jaguneb vastutus, kui need andmed ei olnud tegelikult korrektsed/õiged/kvaliteetsed?
Peeter Padrik, Antegenes: Vastutus on ikka konkreetse testi teostajal. Aga teiste osapoolte tegevus on reguleeritud ka kvaliteedistandardite alusel – näiteks ISO17025 kvaliteedisertifikaadiga, mida testi teostaja saab arvestada. Antegenesil on lisaks sisemised mehhanismid geeniandmete kontrolliks.
18. novembril 2021 toimunud veebiseminaril „Digitaalse tervishoiu suur plaan” osalenute küsimustele vastasid Soraineni eksperdid Lise-Lotte Lääne ja Liisa Kuuskmaa ning Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel, Mehiläineni äriüksuse juht Andreas Taalas ja Antegenese asutaja Peeter Padrik.
