Küsimused ja vastused: muudatused tööõiguses 2022 – vanemapuhkused

Küsimus: Kas 14 päeva asemel 30 päeva puhkusest ette teatamine kehtib nüüd ainult vanemapuhkuse puhul või iga puhkuse kasutamise puhul (k.a. tavaline põhipuhkus)?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: 30-päevane puhkuse võtmisest etteteatamise tähtaeg kehtib üksnes erinevate vanemapuhkuste ja pikemate kui 15-päevaste lapsepuhkuste puhul. Tavalise puhkuste ajakavasse kandmata põhipuhkuse puhul kehtib ikka 14-päevane etteteatamise nõue.

Küsimus: Kas õigus emapuhkusele ja lapsendaja puhkusele laieneb ka juhatuse liikmele või on seal erisusi?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Emapuhkus ja lapsendaja puhkus kui selline on ette nähtud töölepingu seaduses, mis juhatuse liikmetele ei laiene. Selliste puhkuste võtmise võib soovi korral kokku leppida juhatuse liikme lepingus, kuigi paraku tuleb tõdeda, et selline praktika ei ole veel väga levinud. Küll on aga juhatuse liikmel õigus ema vanemahüvitisele ja lapsendaja vanemahüvitisele eeldusel, et talle on makstud sotsiaalmaksuga maksustavat tasu.

Küsimus: Kas töövõimetusleht jääb või jäädakse nüüdsest emapuhkusele avalduse alusel?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Kuivõrd emapuhkus on tulevikus vanemapuhkuse liik ja ei ole enam ravikindlustusseaduse mõttes ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum, siis puudub ka vajadus välja kirjutada töövõimetuslehte. Kui töötaja soovib jääda vanemapuhkusele, siis peab ta ise tegema vastava avalduse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis. Puhkuseavalduse saamisest teavitab sotsiaalkindlustusamet automaatselt tööandjat. Töötaja peab avalduse tegemisel siiski arvestama, et tal on töölepingu seaduses tulenevalt ka eraldi kohustus teavitada puhkusele jäämisest tööandjat. Tööandjale peab ta tegema vastava teavituse vähemalt 30 päeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Küsimus: Siiani nägi tööandja Haigekassas, kui töötajal oli avatud rasedus-sünnitusleht. Kui nüüd hüvitist maksab sotsiaalkindlustusamet, kas Haigekassas on see jätkuvalt näha?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Kuivõrd emapuhkus on tulevikus vanemapuhkuse liik ja ei ole enam ravikindlustusseaduse mõttes ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum, siis puudub ka vajadus välja kirjutada töövõimetuslehte. Kui töötaja soovib jääda vanemapuhkusele, siis peab ta ise tegema vastava avalduse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis. Puhkuseavalduse saamisest teavitab sotsiaalkindlustusamet automaatselt tööandjat. Töötaja peab avalduse tegemisel siiski arvestama, et tal on töölepingu seaduses tulenevalt ka eraldi kohustus teavitada puhkusele jäämisest tööandjat. Tööandjale peab ta tegema vastava teavituse vähemalt 30 päeva ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Küsimus: Mis on tavapärane töötulu määr?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Eeldan, et siin küsitakse selle tulu piirmäära, mida töötaja võib teenida ilma, et talle makstavat vanemahüvitist vähendataks. See piirmäär on pool vanemahüvitise ülempiiri. 2022. aastal võib töötaja teenida tulu kokku 2021,54 eurot kuus. Kui tulu ületab seda piirmäära, siis vanemahüvitist vähendatakse. 

Küsimus: Kas 14.a kaasa arvatud?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Eeldan, et siin küsitakse, kas lapsepuhkuse päevi võib kasutada ka sellel aastal, kui laps saab 14-aastaseks. Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapsepuhkust. 

Küsimus: Kas vanemahüvitise saamisel arvestatakse tulu hulka ka dividenditulu?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Vanemahüvitise arvutamisel võetakse tuluna arvesse need tasud, millelt on makstud sotsiaalmaks. Dividendilt sotsiaalmaksu ei maksta. Kui aga vanemahüvitise saaja saab hüvitise maksmise perioodil dividende, siis see ei mõjuta vanemahüvitise suurust, sest dividendid pole sotsiaalmaksuga maksustatav töötasu, vaid ettevõtlustulu. Vanemahüvitise vähendamise oht on ainult siis, kui dividendimaksed kvalifitseeritakse ümber varjatud töötasuks

Küsimus: Kuidas on rakenduslik pool ehk töötamise registri kanded – kas emapuhkus ja isapuhkus kantakse töölepingu peatumisena sisse? Sama küsimus lapsepuhkustega – kas seal on vaja peatumise kanne nende päevade kohta.

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Jah. Vastavad kanded töötamise registris teeb sotsiaalkindlustusamet ja tööandja saab selle kohta e-kirja teel teavituse. 

Küsimus: Kas lapsepuhkuse tasu (50% vanemahüvitise määrast) tasub sotsiaalkindlustusamet?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Jah.

Küsimus: Kas lapsepuhkust saab kuni lapse 14.a saamiseni või 14.a kaasa arvatud?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapsepuhkust.

Küsimus: Kas vanemapuhkust saab ka kalendripäevade kaupa välja võtta? Töötaja teavitab ette küll 30 päeva, aga panebki, et kolm päeva käib tööl, siis on vanemapuhkusel nädal aega, siis käib jälle kaks päeva tööl jne? Peaasi, et lihtsalt 30 päeva ette teatab?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Seadus tõepoolest ei piira isiku õigust valida, kui pikalt ta järjest puhkust kasutab või kui mitmel korral ta selle kasutamise katkestab. Sama kehtib ka vanemahüvitise võtmisele. Seda võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Võib tõepoolest tekkida olukord, et vanemapuhkuse päevade selline kasutamine muutub sagedaks, aga seda peaks leevendama 30-päevane etteteatamise kohustus, et tööandja saaks õigeaegselt töö ümber korraldada. 

Küsimus: Lapsepuhkus üleminek kuni 2022 aprill vana süsteem 3p ja alates aprill 2022 + täiendavad 10p kal.aasta kohta?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Jah, kuni 2022 aprill kehtib vana süsteem ja kuni selle ajani saab kasutada 2022. aastaks ette nähtud 3 päeva lapsepuhkust ära. Alates 2022. aprillist hakkab kehtima süsteem, et kummalgi vanemal on õigus 10 tööpäeva lapsepuhkust lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 2022. aastal 14-aastaseks, siis on õigus kõik need 10 tööpäeva veel 2022. aastal ära kasutada.

Küsimus: Kas emapuhkuse ajal koguneb endiselt 11 kalendripäeva põhipuhkust või see kaob ära, kuna emapuhkus liigitub nüüd üheks puhkuseliigiks?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Puhkuseõiguse andmise aluseks oleva aja hulka ei arvestata üksnes vanemapuhkus ja poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkust.

 Küsimus: Kas 100-päevase emapuhkuse eest tuleb edasi arvestada puhkusepäevi?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Puhkuseõiguse andmise aluseks oleva aja hulka ei arvestata üksnes vanemapuhkust ja poolte kokkuleppel antav tasustamata puhkust.

Küsimus: Kui töötaja ei teavita tööandjat emapuhkusele jäämisest, siis kas see info jõuab kuidagi sotsiaalkindlustusameti kaudu tööandjale?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Jah. Peale seda, kui töötaja on iseteeninduses teinud avalduse, saab tööandja selle kohta e-kirja teel teavituse.

Küsimus: Kas 10-päevast lapsepuhkust, mida saab kasutada 3.-14. eluaastani, saab kasutada ka lapse alles 14. aastaseks saamisel, võttes korraga välja kasutamata 10 päeva? Kas ka nendest teavitab sotsiaalkindlustusamet? Kas tööandjal ei ole enam mingit kohustust arvestust pidada? Kas töötaja peab ise sotsiaalkindlustusametist vaatama ja teadma oma seisu, kuidas ja millal ta seda 10 päeva kasutanud on?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Jah, siin ei ole piiranguid, millal töötaja need 10 päeva ära kasutab. Kas kõik korraga ühel aastal või hajutab need pikema perioodi peale. Töötaja taotleb ka neid puhkusepäevi läbi Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse ja tööandja saab selle kohta e-kirja teel teavituse. Tööandjal pole kohustust nende päevade üle arvestust pidada ja töötaja haldab oma puhkusepäevi ise. Küll aga on soovitav töötajal enne puhkusepäevade võtmist tööandjaga koordineerida ning pikema kui 15-päevase lapsepuhkuse puhul on töötajal ka kohustus tööandjat puhkuse võtmisest 30 päeva ette teavitada.

Küsimus: Millised on võimalikud ettevõtte poolsed hüved töötajatele? Kas lisapuhkusepäevad on hüved või peaksid minema põhipuhkuse päevade alla (lepingus toodud eraldi välja 28 puhkusepäeva ning lisapäevad)?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: See on tööandja otsustada. Hüve võib olla seadusest sätestatud miinimumist pikem põhipuhkus (mille aegumisele ja hüvitamisele kohaldub põhipuhkuse regulatsioon) või on hüveks täiendavad tasustatavad puhke- või puhkusepäevad, mille kasutamisele on seatud erireeglid (nt. neid saab kasutada aastas ainult teatud perioodil ja need ei akumuleeru ega kandu üle järgmisesse aastasse, puhkepäevad võivad olla ettenähtud spetsiifilisel eesmärgil, nt tervisepäev, vms.). Kui need täiendavad puhkuse- või puhkepäevad on tasustavad, siis maksustatakse vastavat tasu nagu töötasu.

Küsimus: Lapsepäevad enne ja pärast 1. aprilli- kas saab võtta 3 päeva vana süsteemi järgi enne 1. aprilli ja siis veel 10? Näiteks need, kelle lapsed saavad 2022. aastal 14. a vanaks).

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Jah.

Küsimus: Emapuhkus/dekreet – kuidas on töötaja seisukohast kasulikum? Kuhu liidetakse need päevad, mis jäävad enne sünnitustähtaega võtmata ehk siis kui ei võta enne tähtaega ettenähtud 70 päeva?

Vastab Pirkko-Liis Harkmaa: Kui töötaja alustab emapuhkust varem kui 30 päeva enne lapse sündi, aga hiljem kui 70 päeva, siis kasutamata päevad liiguvad jagatava vanemaphukse perioodi alla ja see periood seega pikeneb. Kui töötaja alustab emapuhkust vähem kui 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi, siis sellisel juhul ema vanemahüvitise periood lüheneb, aga jagatava vanemapuhkuse periood ei pikene. Seega nt kui töötaja jääb emapuhkusele 10 päeva enne lapse eeldatavat sündi, siis on tema emapuhkuse pikkus 40 päeva (10 enne ja 30 pärast), kuid jagatava vanemahüvitise periood ei pikene pärast 20 päeva võrra ja need 20 päeva lähevad kaotsi. Kui ema jääb aga emapuhkusele vähemalt 30 päeva enne lapse sündi, siis tähendab see seda, et hüvitisega kaetud periood peale lapse sündi kestab kauem. Seega kasulikum on jääda emapuhkusele varem kui 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi.

Kuivõrd emapuhkuse eest hakatakse maksma ema vanemahüvitist sarnaselt nagu vanemahüvitist ehk igakuiselt (mitte ettemaksena nagu senist sünnitushüvitist) ning ema vanemahüvitisel saab olema sama miinimummäär nagu vanemahüvitisel (s.o eelmise aasta töötasu alammäär), siis rahalisest aspektist ei tohiks vahet olla, kas kasutatakse emapuhkust või jagatud vanemapuhkust.