Meie partner Norman Aas kirjutab Postimehe arvamusveergudel, miks võib Ukraina sõjakoledusi nimetada genotsiidiks.
Aas sõnastab, et genotsiidi määratlemiseks on oluline leida vastus küsimusele, kas Vene vägede eesmärk on vähemalt osaliselt Ukraina rahva hävitamine. “Ukrainlaste ootamatult visa vastupanu on toonud kaasa uue olukorra. Venemaa ametlikku propagandasse on «Vene maailma» laadsele imperialismile üha rohkem lisandunud ukrainlasi kui rahvust eitavat mõtteviisi. Ka Eesti meedias pälvis suurt tähelepanu Venemaa riikliku väljaande RIA Novosti artikkel pealkirjaga «Mida peaks Venemaa Ukrainaga tegema». 3. aprillil avaldatud artiklis öeldakse sisuliselt, et ukrainlased tuleb panna massirepressioonide abil oma rahvusest loobuma. Sarnast Ukraina rahvust eitavat sõnumit kandis kogu Venemaa patriarhi Kirilli samal päeval sõjaväelastele peetud jutlus Venemaa Relvajõudude Peakatedraalis,” selgitas Aas.
Nii on Venemaal nähtav sõda õigustava poliitilise doktriini kujunemine, mis eitab Ukraina ja ukrainlaste õigust eksistentsile. Kui sellele lisada üha uusi tõendeid Ukraina tsiviilisikute tahtlikest ja massilistest tapmistest, siis on võimalik, et genotsiid on juba alanud.
Aas lisab arvamusloos, et arutelu selle üle, kas Ukrainas toimub genotsiid, ei ole siiski pelgalt juriidiline tagantjärele tarkus. Lisaks õiguslikule dimensioonile on olemas ka poliitiline mõõde. Kindlasti ei tohi genotsiidi mõistet avalikus debatis kergekäeliselt kasutada, teisalt ei oleks aga moraalne «kuritegude kuriteo» juriidilisi tõendamisraskusi kasutada vabandusena, et jätta Ukraina sõjakoledustele hinnang andmata.
