Meie partner Toomas Prangli andis hiljuti intervjuu Ärilehele, kus ta väljendas optimismi idufirmade rahakaasamiste asjus. Prangli arvates ei saa nii üheselt väita, et raha kaasamise hiilgeaeg on läbi. “Eesti tehnoloogiasektor on sellel aastal kaasanud üle ühe miljardi euro. Tõsi küll, suur osa sellest summast on kaasatud enne Ukraina sõja algust ja paari väga suure tehinguga. Kui geopoliitiline olukord peatas korraks enamiku tehinguid, siis paljud on ühel või teisel viisil edasi läinud. Välja arvatud megasuured tehingud, mida ei ole praegu veel näha.”
Prangli lisas, et kuigi uusi välisinvestoreid on varasemast keerulisem siia regiooni meelitada, siis liiga dramaatiliseks ta seda ei pea. „Kohalikud investorid ja siinset geopoliitikat paremini tundvad välisinvestorid on endiselt aktiivsed. Teisalt ei tundu investoritele enam suur probleem niivõrd geopoliitiline olukord, vaid sõja mõju majandusele, hüperinflatsioon ja muud struktuursed probleemid.” Seda meelt on ka Redgate Capitali partner Mairo Kaseväli, kelle sõnul tooks sõja lõpp küll kergendust, kuid sellest rohkem mõjutavad olukorda nii kontrolli alt väljunud inflatsioon kui ka keskpankade poliitika tõttu kallinev raha ja toorainete tarneraskused. Sealjuures pole kindlust, kas ja millal turg taastub.
Avalike pakkumiste aeg pole veel läbi
Prangli, kelle sõnul on pärast seda, kui First Northi börsiralli on hoogu maha võtnud, muutunud jaeinvestoritele mõeldud väiksemad avaliku raha kaasamised keerulisemaks. Avalike pakkumiste aeg siiski päris otsa saama ei hakka, kuigi lihtsam on neid teha börsiväliselt. „Oleme mõne kliendi kogemusel näinud, et kinniselt on praegu raha kergem kaasata kui avalikult. Ettevõtetel on tahe börsile tulla endiselt olemas, kuid kellel on võimalik oodata, need pigem ootavad.” Seda kinnitab ka välismaine statistika – uuringufirma CB Insights andmetel tuleb selles kvartalis börsile väikseim arv tehnoloogiaettevõtteid alates 2016. aastast.
Kui tehnoloogiafirmad on USA börsil tänavu enim pihta saanud, siis Prangli sõnul mõjutab rahvusvahelistel turgudel toimiv siinset maastikku kaudselt, kuid raske on öelda, kui palju päriselt võrreldes sellega, mis on Baltikumi geopoliitiline olukord. Kui keerulisemal ajal muutuvad rahavood ka tehnoloogiafirmadele olulisemaks kui varem, siis see pole Prangli sõnul ilmtingimata survestanud neid kiiremas tempos kasumit otsima.
„Idusektori investoritele on – olenevalt ettevõtte staadiumist – endiselt olulisemad usk asutajatesse ja nende ideesse või tootesse. Iduettevõtluse omapära ongi toote arendamise juures äri kiire laiendamine (skaleerimine), mis omakorda tähendab üldjuhul negatiivset rahavoogu. Sellega on investorid arvestanud, et ettevõttel tuleb teatud aja möödudes uuesti raha kaasata, selle asemel et oma rahavoogudest sõltuda. Kindlasti aga süvenevad investorid praegu ettevõttesse rohkem kui varem. Enne oli konkurents investeerimisobjekti leidmiseks suurem ja geopoliitiline olukord oli rahulikum.”
