Ukraina sõja algusest on möödunud juba ligi neli kuud. Selle aja jooksul on Eesti inimesed ja ettevõtjad annetanud Ukraina heaks märkimisväärse koguse raha ja kaupu, küsimata sealjuures, kui suure osa annetustest soovib maksudena omale saada Eesti riik. Kuna pean oluliseks, et igast heast südamest antud eurost jõuaks võimalikult suur osa abivajajateni, siis allpool on kokku võetud rohkem ja vähem teatud põhitõed annetuste maksustamisest. Keskendun sealjuures äriühingute poolt tehtud annetustele, kuna nendelt on riigil ka suurem huvi maksuraha koguda.
Jätkuvalt kehtib 3% ja 10% reegel
Äriühingute poolt raha ja kauba annetamine maksustatakse tavaliselt tulumaksuga. Erisuseks on annetuste tegemine MTA peetavasse nimekirja kuuluvatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, millele äriühing saab teha annetusi teatud ulatuses tulumaksuvabalt. Selle ulatuse määrab kas samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summa (kuni 3% sellest) või 1. jaanuariks lõppenud viimase majandusaasta kasumi summa (kuni 10% sellest). Kui start-up’il on mõistlik lähtuda esimesest mõõdupuust, siis passiivsemal investeerimisettevõttel on mõistlik jällegi võtta aluseks majandusaasta kasum. Kuna piirmäära arvestust peetakse aasta lõikes jooksvalt, siis suurendab sotsiaalmaksu igakuine laekumine maksuvaba annetuste mahtu pidevalt.
Erireegel Ukrainale läbi Seitsmiku annetamiseks
Hiljutise tulumaksuseaduse muudatuse järgi saab Eesti residendist juriidiline isik teha tulumaksuvabalt annetusi seitsmele heategevusorganisatsioonile, kui annetuse eesmärk on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamine ning sihtotstarbelise humanitaarabi andmine ja korraldamine ning annetus on tehtud vahemikus 24. veebruarist kuni 31. detsembrini. Nimetatud seitse ühingut on MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Maksu- ja Tolliameti selgituste järgi hõlmab maksuvabastus nii raha, kaupade kui ka teenuste annetamist (nt Ukraina sõjapõgenike tasuta majutamine).
Käibemaks astub tulumaksuga erinevat jalga
Äriühingute poolt kaupade annetamisel on maksumaksjal üldiselt valik, kas saada tulumaksusoodustust või käibemaksusoodustust.
(a) Kui äriühing annetab tasuta kaupa MTA peetavasse nimekirja kuuluvale mittetulundusühingule ja sihtasutusele, siis tuleb äriühingul kanda käibemaksukulu (kas tasudes käibemaksu omatarbelt või siis ei ole sisendkäibemaksu juba varasemalt tagasi küsitud). Sellistes olukordades on mõistlikum eelistada näiteks killuvesti annetamisele raha annetamist.
(b) Käibemaksukulu ei teki juhul, kui annetaja ekspordib kauba Ukrainasse. Sellisel juhul kohaldub 0% käibemaksumäär ning annetaja saab sisendkäibemaksu tagasi. Küll ei saa Eesti äriühing teha annetusi tulumaksuvabalt Ukraina isikutele ja ühingutele. Kui annetaja aga ei ole käibemaksukohustuslane, siis saab ta enda tasutud käibemaksu Eesti riigilt tagasi küsida, kui ta ekspordib kauba humanitaarabi korras. See hõlmab eksporditava kauba näol tagastamatut abi rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigi valitsusele, välisriigi kohalikule omavalitsusele või välisriigi valitsusvälisele organisatsioonile, mis on ette nähtud puuduse leevendamiseks.
Eesti MTA peetavasse nimekirja kuuluvale mittetulundusühingule ja sihtasutusele kaupa andes võib kaaluda, kas võõrandada kaupa soodushinnaga. Hinnasoodustust ei arvestata maksustatava väärtuse hulka, kui seda antakse kauba võõrandamise ajal ning ärilisel eesmärgil.
Lisainfo: Kaido Künnapas, maksuõiguse töörühma juht Eestis
