Eestis tulu teenivatel välismaalastel on tavaliselt vaja Eestis ka tulumaksu maksta. Kui näiteks Eesti tööandja võtab tööle Ukrainast saabunud põgeniku, siis soovib Eesti riik töötasult tulumaksu saada. Kuidas aga tagada, et see põgenik ei peaks samalt tulult maksma maksu topelt ka Ukrainas? Mis on residentsustõend ja kuidas seda saada? Kuidas Ukrainas tõend legaliseerida? Allpool mõned näpunäited, mida on hea ise teada või oma välismaalastest töötajatele selgitada.

Kuidas topeltmaksustamine tekib?

Topeltmaksustamine toimub siis, kui maksumaksja tulu või kapitali maksustab sarnaste maksudega kaks või enam riiki. Teisisõnu maksustatakse sama tulu nii riigis, kus tulu tekkis (tuluallikariik) kui ka tulu saaja koduriigis (residendiriik).

Kuidas maksuleping topeltmaksustamist vältida aitab?

Maksustamise õigusi tuluallikariigi ja residendiriigi vahel jaotab topeltmaksustamise leping, mis sõlmitakse kahe riigi vahel. See jaotab maksustamisõigused riikide vahel ära erinevate tululiikide põhjal. Maksuleping saab luua maksumaksjatele ainult siseriikliku õigusega võrreldes soodsamad tingimused, kuna leping ei anna riigile uusi maksustamisõigusi. Topeltmaksustamise vältimiseks saab maksulepinguga kehtestada tavapärasest madalamad tulumaksumäärad, anda teatud tulu maksustamise õiguse ainult ühele riigile või kehtestada maksu mahaarvamise kohustuse.

Lepingus on sätestatud ka eeskirjad topeltresidentsuse käsitlemiseks, mida ei saa lahendata siseriiklike õigusaktidega. Seega kui ukrainlane muutub Eesti seaduste järgi Eesti maksuresidendiks ning Ukraina seaduste järgi jääb endiselt Ukraina maksuresidendiks, siis maksulepingu jätab residentsuse ainult ühte riiki.

Rahvusvahelised lepingud võivad sätestada mitteresidentidele, kelle tuluallikas on Ukraina või Eesti, tulumaksuvabastuse, teatavate tululiikide maksumäära vähendamise ning mitteresidentidele makstud maksusumma ja makstud maksusumma vahe tagasimaksmise.

Reeglina on maksulepingu artiklis 2 esitatud konkreetne loetelu maksudest, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute sätteid. Tavaliselt on tegemist maksudega, mida kogutakse tulu ja vara väärtuse kogusummalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulu maksud ning ettevõtte poolt makstud palkade ja hüvitiste kogusummalt võetavad maksud.

Ukraina ja Eesti sõlmisid tulu- ja kapitalimaksudega seotud topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu 1996. aastal. Kokku on Ukraina sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud enam kui 70 riigiga, võrdluseks Eesti on sõlminud maksulepingu 62 riigiga.

Residentsustõend – miks see vajalik on?

Residentsustõendit on vaja maksulepingust tulenevate soodustuste kohaldamiseks. Selleks, et isikul, kes maksab tulu mitteresidendile, oleks alust kohaldada rahvusvahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu eeskirju, peab mitteresident kinnitama oma residentsuse staatust.

Tõendi väljastab riiklik maksuamet juriidilise isiku asukohas (füüsilise isiku elukohas). Tõend väljastatakse selle riigi õigusaktidega heakskiidetud vormis, mis tõendi väljastab. Tõend peab olema nõuetekohaselt legaliseeritud ja tõlgitud vastavalt kohaliku riigi õigusaktidele. Seega kui Ukrainast pärit mitteresident teenib Eestist tulu, siis Eesti Maksu- ja Tolliamet väljastab soovi korral talle tõendi, mis kinnitab Eestis tulumaksu tasumist. Tõendit saab taotleda ka Maksu- ja Tolliameti kodulehe vahendusel.

Kõnealune tõend kehtib Ukrainas ühe kalendriaasta ja seda tuleb igal aastal uuendada. Tõend kehtib selle kalendriaasta jooksul, mil see väljastatakse ja seda tuleb väljastada igal maksuaastal.

Maksutõend tuleb Ukrainas legaliseerida

Mitteresident peab välisriigis tulumaksu tasumisel lisaks võtma sealse riigi maksuhalduri käest tõendi, et ta on tulumaksu tõepoolest tasunud. Vastasel juhul ei tea tema koduriigi maksuhaldur, kui palju tulumaksu ta juba välismaal ära tasunud on. Selline tõend tuleb aga legaliseerida, et see koduriigis (Ukrainas) kehtiks.

Nõue legaliseerida mitteresidendi maksutõend topeltmaksustamise vältimiseks tähendab, et Eestis väljastatud tõendile antakse Ukrainas ametlikelt dokumentidelt nõutav tõenduslik väärtus. Seda tehakse üldiselt järgmisel viisil:

• Legaliseerimine, st diplomaatiliste või konsulaaresindajate poolt kohaldatavad menetlused, mille käigus kinnitatakse allkirja autentsust, dokumendi allkirjastanud isiku ametikohustusi ja vajaduse korral dokumendi külge kinnitatud pitseri või templi autentsust.
• Apostilli kinnitamine, kui dokument on koostatud Haagi konventsiooni osalisriikide territooriumil, millega kaotati 1961. aastal välisriigi ametlike dokumentide legaliseerimise nõue.
• Õigusabi ja õigussuhteid tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades käsitlevate rahvusvaheliste lepingute olemasolu, mille kohaselt aktsepteeritakse välisriigi partnerriikide ametlikke dokumente ilma kinnituseta (ilma konsulaarse legaliseerimiseta ja vastavalt ka ilma apostillita), siiski tuleb tõend ukraina keelde tõlkida.

Kui Eesti mitteresidendiks olev ukrainlane teenib Eestis tulu, mis siin ka maksustatakse, ning ta ei ole hankinud Eesti Maksu- ja Tolliametist tõendit Eestis tulumaksu tasumise kohta, siis tõenäoliselt peab ta tasuma Ukrainas sellelt tulult tulumaksu topelt. Sama põhimõte kehtib ka vastupidises olukorras Eestis, kui Eesti maksuresident teenib välismaal tulu, aga ei ole selle kohta maksude tasumise tõendit võtnud.

Lisainfo:

Verner Silm, maksutiimi vandeadvokaat

Nataliya Kuksa, jurist