Eelmisel nädalal tegi Euroopa kohus otsuse, mis võib kaasa tuua juriidiliste isikute lõplike kasusaajate suurema salastatuse ka Eestis. Palli pani veerema üks Luksemburgi ettevõte ning vähemalt kaks riiki on juba infokraane kinni keeranud. Millise laeka otsus avada võib?

Meie partner Carri Ginter ütleb, et Euroopa kohtu otsusel tegelike kasusaajate osas on sarnasusi sideandmete ja nende säilitamise kaasusega. Kohus otsustas, et infot tegelike kasusaajate kohta on vaja riigil, kuid mitte igaühel. „Selle otsuse valguses peab Eesti riik astuma sammu tagasi – riik jääb küll andmeid edasi koguma, kuid neid ei jagata enam kõigile, vaid ainult neile, kellel on vaja vastavaid andmeid teada. Kohus leidis, et eraisikutel ei ole vaja omada ülevaadet sellest, kes omab millist äriühingut. Eestisuguse avatud ühiskonna jaoks on see samm tagasi,“ ütleb ta.

Ginter lisab, et Euroopa Liidu liikmesriikidele tuleb kohtuotsus tõenäoliselt üllatusena ning nüüd tuleb siseriiklikud seadused ümber teha. Samas osundab ta, et sideandmete kaasuse puhul on olnud näha, et kohus tegi sarnase otsuse 2014. aastal ning 2022. aasta lõpuks pole seadusemuudatusi veel tehtud.

Kuula samal teemal ka Vikerraadio intervjuud..