Lääneranna volikogu otsustas käesoleva aasta 24. märtsil sulgeda sügisest kaks kohalikku kooli ja kärpida kolm kooli nelja- ja kuueklassilisteks. Soraineni partnerid, vandeadvokaadid Allar Jõks ja Karin Madisson ning advokaat Gerli Helene Gritsenko esindavad Virtsu kooli lapsevanemaid.
Karin Madisson kommenteeris Lääne Elule, et kõik kogukonnad, Koonga, Lõpe, Metsküla, Virtsu ja Varbla, pöörduvad kohtusse. “Eri koolid, eri argumendid, eri advokaadid – nii on mõistlikum,” sõnas Madisson.
Allar Jõks sõnas 30. märtsil “Terevisioonile” antud intervjuus, et põhjuseid, miks väikekoole suletakse on mitmeid. “Mõnikord võib olla tõesti põhjus, et elu on seal hääbunud, piirkonna koolis ei ole lapsi. Teinekord on põhjuseks see, et vallajuhtimise kvaliteet, ebaõiged juhtimisotsused, lõhki laenamine on toonud eelarvele surve ja kelle arvelt seda hakatakse lahendama – ikka nõrgemate arvelt”.
Jõksi sõnul tuleb hinnata koolide sulgemise mõju kogukonna kui terviku arengus. Samuti tuleb uurida, kas õppekvaliteet läheb kusagil paremaks ja kuidas mõjutab see hariduse kättesaadavust füüsiliselt. “Selge on see, et kui põhikool kaob ära, siis kaovad mingid inimesed ära. Kui inimesed kaovad ära, siis kaob ka ettevõtlus. Mis juhtub? Juhtub ääremaastumine,” ütles Jõks.
Eesti Ekspressile antud intervjuus lisas Madisson, et Virtsu on viimase kahe kuu aasta jooksul kolinud vähemalt kuus uut peret. Juhul, kui Virtsu põhikool suletakse, kolivad nad piirkonnast ära. “Täna on kooli lähedus – laps saab kooli kõndida – olnud paljude perede Virtsu kolimise põhjus,” kommenteeris Madisson.
Jõksi hinnangul ei tasu siiski panna kogu süüd kohalikele omavalitsustele, sest see, kui tasandusfondist ei saada riigilt piisavalt toetust võib olla teatud juhtudel koolide sulgemise põhjuseks. “See, et väikekoole suletakse ei ole ainult kohalike omavalitsuste õnnetus ega süü, see on tegelikult tervele Eesti riigile õnnetus. Kui küla hääbub, siis hääbub tegelikult kõik. Loodan, et koalitsioonileping mida praegu kolm erakonda kokku panevad näeb ette mingisuguseidki leevendusmehhanisme, toetusmehhanisme selleks, et meil säiliks vähemalt elukohalähedane põhikool,” leidis Jõks.
Kohtuasju arutatakse Eestis erineva kiirusega, ent reeglina peaks esimeses astmes kohtuvaidlus lahendatud saama vähem kui aastaga. “Selge on see, et enne 1. sepembrit tõenäoliselt selles vaidluses otsust ei tule, mis tähendab seda, et kohtul on õigus selle vaidluse toimumise ajaks anda esialgne õiguskaitse ehk peatada selle eelmisel reedel vastu võetud otsuse toime Virtsu kooli sulgemise osas. Selle taotluse me tõenäoliselt teeme kaebajate huvides, kohus otsustab, kas peatada või mitte. Kui peatab, siis ümberkorraldamine jääb seisma seni kuni kohus hindab, kas see oli seaduslik, ” selgitas Jõks Terevisioonis.
Kuula täispikka intervjuud Allar Jõksiga “Terevisioonis” siit.
Loe pikemalt Eesti Ekspressist.
Lääne Elu kirjutas 11. aprillil, et Virtsu kooli lapsevanemad pöördusid Tallinna halduskohtusse. “Lapsevanemad kaebasid kohtusse Lääneranna vallavolikogu 24. märtsi otsuse kärpida Virtsu üheksaklassiline kool juba sügisest neljaklassiliseks ning taotlevad koolile esialgset õiguskaitset, et kohalik omavalitsus ei saaks kooli sulgeda enne, kuni kohus on otsuse langetanud”.
