Kontsessioonid ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus
Kuigi teenuseid või ehitustöid saab hankida tavapärase hankelepinguga, räägitakse üha enam seaduses sätestatud võimalusest sõlmida samaks otstarbeks kontsessioonilepinguid. Mõnedes valdkondades, näiteks korraldatud jäätmeveos, on seadusega kontsessioonilepingu sõlmimine lausa seadusega ette nähtud.
Teisalt võib praktiline vajadus kontsessioonilepingu sõlmimiseks tuleneda ka hankija eelarvelistest vajadustest, mis võimaldaks lepingu täitmisega seotud kulu kas „ajatada“ või jätta osaliselt või täielikult teenuse või ehitustöö kasutajate kanda. Sageli räägitakse kontsessioonist, kui võimalusest sõlmida PPP (public-private partnership).
Seega on kontsessioonilepingute sõlmimise suhtes kõrge huvi, kuid maadeldakse mitmesuguste praktiliste küsimustega – kas mul on kontsessioon või ei ole, kuidas lepingus riske jaotada, millal on mõistlik otsustada kontsessiooni kasuks, kui pikaks ajaks võib lepingu sõlmida, kuidas kujundada kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, millal võib tegu olla riigiabiga, jne.
Koolitus püüab vastata olulisematele kontsessioonilepingute ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega seotud sõlmprobleemidele ning anda juhiseid, kuidas edukalt kontsessioonilepinguni jõuda.
Sihtrühmad on hankija töötajad, ametnikud, hangete audiitorid ja kontrollijad, ettevõtjad, kes riigihangetel osalevad ning õigusnõustajad.
Koolitusel saab osaleda nii reaalajas kui ka Addenda e-akadeemias. Koolituse läbijatele väljastatakse ka tõend.
