Meie partner, vandeadvokaat Norman Aas rääkis Lääne-Virumaa Uudistele Eestis laialdaselt kasutusel olevast kohtupraktikast, kus ettevõtte juhatuse liikmelt nõutakse sisse äriühingu maksuvõlg, sest ta on rikkunud oma lojaalsus- või hoolsuskohustust.
Aas rääkis, et maksuamet teeb aastas sadakond vastutusotsust ettevõtete juhatuse liikmete vastu. “Kui isik pole maksuameti otsusega nõus, peab ta otsuse kohtus vaidlustama. Kui ta kaotab, tuleb tal isiklikust varast tasuda maksunõue ning ka õigusabikulud. Ja need summad võivad olla väga suured – sadu tuhandeid eurosid,“ sõnas Aas.
Aasa sõnul aitaks juhatuse liikmetel rahulikku und tagada juhatuse liikme vastutuskindlustus. Selline kindlustus katab vajadusel juhataja vastu esitatud nõuded ja tema õigusabi arved. Vastutuskindlustusega on võimalik kindlustada siiski vaid tsiviilõiguslikku vastutust, kriminaalvastutuse vastu kindlustada ei saa.
Veel rääkis Aas, et mida suurem on ettevõte, seda suuremad on ka kohustused, kuritarvitamise riskid ja võimalikud nõuded juhtide vastu. “Kui suurfirma juhatuse liikme vale otsus tekitab näiteks kolm mln eurot kahju, mille saab pöörata tema vastu, siis on selge, et see nõue ruineerib selle juhi elu. Enamikul Eesti inimestel pole võimalik selliseid kahjusid kinni maksta,“ märkis Aas. Väiksemate firmade puhul, kus juhatuses on ka ainuomanik, üldjuhul selliseid probleeme ei teki. Küll aga on täiendavad kontrollimehhanismid Aasa sõnul vajalikud siis, kui ettevõtte omanikud taandavad ennast aktiivsest juhtimisest ja palkavad professionaalsed juhid.
