Järgmise aasta 1. jaanuaril hakkab kehtima uus tööturumeetmete seadus, millega nüüdisajastatakse ning korrastatakse tööturuteenuste osutamist. Meie advokaat Lee Laanemäe andis uuendustest ülevaate ja märkis, et suuremaid sisulisi muudatusi seadusega ei planeerita ning pigem üritatakse luua valitsevasse olukorda üleüldist õigusselgust.

Uus termin „tööturumeede“

Kasutusele võetakse uus termin „tööturumeede“, millega koondatakse sama eesmärgiga tööturuteenused ja -toetused ühe nimetuse alla, kuid samas püsivad endiselt eristatavad ka töötutoetused.

Oluline on märkida, et isikute ring, kellel on praegu õigus tööturumeetmetele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) alusel, ei muutu ka uue seadusega. Olenemata erinevatest terminoloogilistest muudatustest, peaksid need olema pigem keelelised muudatused ning sisuliselt kellegi õigus meetmetele ei vähene.

Tööturumeetmete seadust (TöMS) hakatakse kohaldama ka „muule isikule“, kes ei tööta ega ole töötukassas arvel ning pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks, sätestavad TöMS § 3 lõiked 2 ja 5. Seletuskirja järgi võib selliseks inimeseks olla näiteks mittetöötav inimene, kes vajab abi töö leidmisel, kuid kes ei ole töötuna arvele võetud.

Tööturumeetmete seadus sätestab ammendava loetelu sellest, milliseid tööturumeetmeid töötule pakutakse.

Need on järgmised:

  • tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine – töötule antakse teavet tööturu olukorrast, töötamis- ja õppimisvõimalustest ning erinevatest tööturuteenustest ja -toetustest. Tegu on kõige üldisema info jagamisega, mida töötukassa laiale ringile inimestest pakub;
  • töövahendus – vahendatakse töö ja töötaja leidmiseks vajalikku teavet, et toetada isikule sobiva töö ja tööandjale sobiva töötaja leidmist. Üheks selliseks vahendiks võib olla näiteks proovitöö, mis annab võimaluse pakutaval töökohal töötamist proovida;
  • karjääriteenused – isikule antakse teavet õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta, toetatakse teadlikke õpitee- ja töövalikuid, suurendatakse eneseteadlikkust ning toetatakse karjääri kujundamist. Karjääriteenuse tööturumeetme alla kuuluvad näiteks karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine, kusjuures karjääriteenused on suunatud kogu elanikkonnale, mitte ainult noortele, kes esmaseid karjäärivalikuid tegema hakkavad;
  • töökeskne nõustamine – toetatakse isiku tööotsinguid ja -valikuid, tööle saamist ning sellega kohanemist ja seal püsimist. Selgitatakse välja inimese oskused ning toimub nende arendamine, mis lõppkokkuvõttes suurendab isiku konkurentsivõimelisust.  Aktiivse ja eduka kandideerimise toetamiseks hoitakse fookust ning nõustaja toetab inimest kontakti loomisel ja töökorralduse kohandamisel inimese vajadusega;
  • oskuste arendamine – toetatakse vajalike oskuste ja teadmiste arengut. Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti üheks tööturu struktuurseimaks probleemiks inimeste oskuste ning tööturu vajaduste ebakõlad, lisaks ka vähesed või aegunud oskused;
  • ettevõtluse toetamine – toetatakse ettevõtlusega alustamist ning selle jätkusuutlikkust;
  • töövalmiduse toetamine – valmistatakse isik ette tööotsinguteks ja tööeluks, toetatakse tööharjumust ning nõustatakse, kuidas saada tööle ning kuidas kõrvaldada töötamise takistused. Lisaks pakutakse inimesele individuaalsest vajadusest lähtuvalt tuge ka sellel ajal, kui ta on tööturule siirdunud, et ennetada taas töötuks jäämist;
  • töövõime toetamine – toetatakse tervisest tuleneva takistusega isiku tööle asumist ja tööl püsimist. Vähenenud töövõimega inimeste oskuste ja teadmiste arendamine annab võimaluse ka neile tööturul osalemiseks;
  • tööle asumise ja tööl püsimise toetamine – hüvitatakse isiku tööle asumise või tööl püsimisega seotud kulud. See meede toetab ka selliste töötajate töölevõtmist, kellel ei ole piisavalt kogemust või on neil mingil muul põhjusel väiksem tootlikkus. Meetme eesmärgiks on tööandjate motiveerimine ka haavatavamate sihtrühmade värbamisel;
  • tööturuteenusel osalemise toetamine – hüvitatakse isikule teenusel osalemisega seotud kulusid. Tegemist ei ole sissetuleku asendumisega, vaid näiteks transpordikulude, söögikulude ja õppevahendite kulutuste katmisega.

Konkreetsele isikule tööturumeetme pakkumise otsustab tööturumeetme pakkumise korraldaja (eeskätt töötukassa), kes peab võtma arvesse isiku eriala, töökogemust ja vajadusi ning lisaks ka õigust endale vabalt tööd valida ja töötada. Lisaks peab töötukassa arvestama ka seda, et ka tööandjal on vajadus ja õigus endale ise tööjõudu valida.

Ka ajutise töötamise regulatsioon jääb võrreldes kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seadusega samaks ning ajutine töötamine on lubatud juhul, kui ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva, on kirjas tööturumeetmete seaduse §-s 11.

See sätestab veel, et töötuna arveloleku ajal tohib isik töötada kuni 8 päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul, kusjuures sellise töötamise eest saadav tasu kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40% kalendriaasta kuu töötasu alammäärast.

Loe lähemalt Raamatupidamisuudistest!