Järgmisel aastal on oodata üksjagu muudatusi Eesti meditsiini ja tervishoiu õigusruumis, milleks tuleb valmistuda tuleb juba praegu. Lisaks patsiendikindlustuse regulatsioonile, millest kirjutasime eelmise aasta aprillis, jõustuvad 2024. aasta alguses kunstliku viljastamise teenust puudutavad muudatused. Ka on kooskõlastamisel eelnõu, mis seaduseks saades puudutab mitmeid valdkonna õigusakte.
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatused jõustuvad
Alates 1. jaanuarist 2024 hakkavad kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses (KVEKS) kehtima ulatuslikud muudatused. Edaspidi on ühtselt reguleeritud vallalise naise ja abielunaise kunstlik viljastamine. Igal naisel on õigus saada kunstliku viljastamise teenust, kui ta on noorem kui 51-aastane ning tal on kas meditsiiniline näidustus kunstlikuks viljastamiseks või tal puudub sobiv meespartner.
Lisaks täpsustatakse kunstliku viljastamisega kaasneva meditsiinilise ja õigusliku nõustamise sisu. Tervishoiuteenuse osutaja ei vastuta enam kunstliku viljastamisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu eest. Selle asemel kehtestatakse ministri määrusega ühtse sisuga materjal, kuid vastavat rakendusakti veel vastu võetud pole.
Samuti saab naissoost abikaasa anda enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku, mille tulemina loetakse, et laps põlvneb mõlemast naissoost abikaasast.
Ravimiseadust muutev eelnõu on kooskõlastamisel
Eelnõude infosüsteemist leiab eelnõu, millega soovitakse ravimiseadusesse viia hulgaliselt muudatusi. Muu hulgas:
- ravimiseadusesse soovitakse sisse tuua seni sealt puudunud regulatsioon ravimite compassionate use turustamise osas;
- arendatakse Ravimiameti järelevalve võimalusi. Ravimiametil tekib õigus saada järelevalveks müügiloa taotlejatelt ja müügiloa hoidjatelt lisaks proovidele ka sertifitseeritud etalonaineid. Muudatusega soovitakse tõhustada kontrollanalüüside tegemise võimalust;
- apteegid hakkavad väljastama Schengeni tunnistust, mis on vajalik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvate ravimitega reisimiseks. Tunnistuse väljastamise eest saavad apteegid võtta tasu
Ravimiseadusesse soovitakse samuti sisse viiakse ulatuslikud muudatused seoses ravimite sisse- ja väljaveoloaga ning müügiloata ravimi turustamisega. Puutumata ei jää ka ravimitootjate tegevus. Nimelt kavandatakse sätestada ravimitootja õigus omada samal ajal nii tootmise tegevusluba kui ka hulgimüügi tegevusluba. Mõlema loa omamine on eelnõu praegusel kujul vastuvõtmise korral igal juhul vajalik, kui ravimitootja soovib müüa ravimeid, mida ta ise ei tooda.
Ravikindlustuse seadust muutev eelnõu on kooskõlastamisel
Ülalviidatud eelnõu tooks mõningaid muudatusi ka ravikindlustuse seadusesse (RaKS).
Eelnõuga soovitakse luua Tervisekassale võimalus jätkata hinnakokkulepet isegi siis, kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab Lätis, Leedus ja Slovakkias kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda ja pooled ei suuda kokku leppida hinna langetamises. Eelnõu kohaselt saaks hinnakokkuleppe alusel siiski ravimi hüvitamist jätkata, kui RaKS § 43 lõikes 2 nimetatud kriteeriumide hindamise järel on põhjendatud olemasoleva hinnakokkuleppe jätkamine.
Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel ei hüvitataks enam üksnes välismaal väljakirjutatud ravimite ja meditsiiniseadmete eest tasutud summat, vaid hüvitataks summa ka siis, kui ravimid ja meditsiiniseadmed kirjutatatakse välja Eestis, kuid väljastamine toimub välismaal.
Kellele on info oluline?
- Ravimitootjad
- Ravimite hulgimüüjad
- Tervishoiuteenuste osutajad
- Apteegid
Millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata?
- Tervishoiuteenuse osutaja ei pea tulevikus kunstliku viljastamise teenuse korral ise koostama kunstliku viljastamise õiguslikke aluseid ja tagajärgi selgitavat sisu ega selle eest vastutama. Lisaks tekib võimalus küsida naissoost abikaasalt nõusolekut naisoost abikaasa viljastamiseks.
- Ravimiamet saab hakata andma müügiloata ravimitele turustamise luba compassionate use raames.
Kui on küsimusi, võta meiega ühendust:
