Meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks rõhutas ERR-i uudistele antud kommentaaris, et kliimaseaduse väljatöötamisel on oluline ka kohalikke olusid arvestada.
„Kas kliimareform peaks Eestis toimuma ükskõik mis hinnaga või tuleks aluseks võtta seda, kui palju see on Eesti rahvuslike huvidega kooskõlas? Vastasel juhul võib juhtuda nii, et me oleme aastaks 2050 saavutanud kliimaneutraalsuse, aga pooltele eestimaalastele tuleb maksta toimetulekutoetust,“ rääkis Jõks.
Enne kui kliimaseaduses täpseid kokkuleppeid pole, ei tohi tema sõnul valdkondi mõjutavaid otsuseid teha. Selleks on seadusesse vaja vahe-eesmärke, mida praegu väljatöötamiskavatsusest ei leia.
„Võtame kas või põlevkivi kaevandamise. Kui see ei ole seal kokku lepitud, siis tegelikult kõikvõimalikud sammud selleks, et peatada või keelata põlevkivi kaevandamine, on ennatlik,“ ütles Jõks.
