Meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks pole sugugi nõus väitega, et meil on praegu tegemist põhiseadusliku kriisiga. „Põhiseaduslik kriis on sellise tähendusväljaga mõiste, mille kasutamisest peaks kergekäeliselt loobuma,“ ütles ta 11. oktoobril ERR-i saates „Otse uudistemajast“.
Jõksi sõnul tähendab põhiseaduslik kriis seda, et riigis on olukord, mille lahendamiseks põhiseadus enam mingisugust käiku ei anna. „Hetkel sellist probleemi ei ole.“
Hetkel riigikogu töötab ja vandeadvokaat sellele mingeid takistusi ei näe. Küll aga ei pruugi riigikogu töö olla tema sõnul praegu kõige kiirem ja optimaalsem.
Samas võib selline töötempo riigikogule kasuks tulla. „Võibolla ongi hea, kui riigikogu töötab vahepeal natuke aeglasemalt,“ ütles Jõks „sest minul, kui Eesti õigusloome pärast muret tundval isikul, on vahepeal isegi hea meel, kui riigikogu neid „turbomenetlusi“ natuke aeglustab.“
Obstruktsiooni põhjuseid on Jõksi sõnul kolm. Esimene, vandeadvokaadi jaoks legitiimne, põhjus on see, kui tahetakse peatada või aeglustada mõne eelnõu menetlemist, anda võimalus huvigruppide kaasamiseks, mida Jõksi hinnangul praegu väga palju ei tehta.
Teiseks võib obstruktsioon tuleneda „maailmavaatelisest valust“. Näiteks toob Jõks abieluvõrdsuse, mis ühele meeldib, teisele ei meeldi. „Kui see ei ole õigusloome probleemidega seotud, siis ma arvan, et seal ei peaks võimalust obstruktsiooniks andma. Seal peaks vastupidi olema piisavalt palju kruvisid, et need nii-öelda lahtised augud kinni panna.“
Kolmandal, Jõksi sõnul vastutustundetul ja isegi Eesti põhiseaduslikku korda ähvardaval, juhul pole obstruktsioonil selget eesmärki, vaid tegutsetakse põhimõttel „mida halvem, seda parem“, et inimesed hakkaksid kahtlema riigikogu vajalikkuses ja sealt edasi parlamentaarses demokraatias. „Edasi saab iga mõtlev inimene ise mõelda,“ ütles Jõks.
