Detsembris kirjutas Delfi, et Eesti ei ole siiani üle võtnud Euroopa Liidu konkurentsidirektiivi ning seetõttu tiksub iga kuu meile juurde 18 000 eurot trahvi. Kokku on seda juba kogunenud üle 600 000 euro. Delfis avaldatud arvamusloos selgitas meie partner ja vandeadvokaat Norman Aas, miks ettevõtjad, juristid ja osad poliitikud sellele siiani vastu on.
Aasa sõnul tooks eelnõu jõustumine praegusel kujul kaasa õiguslikku ebakindlust ning võib teatud juhtudel koosmõjus muude konkurentsiõiguse jõustamise reeglitega tuua kaasa ettevõtjate maksejõuetuse, mis halvendaks vastupidiselt eelnõu eesmärgile konkurentsiolukorda turul. „Ehitussektori eripärasid arvestades (langev turg, sõltuvus riigihangetest jne) võib selline negatiivne mõju olla reaalne,“ leidis Aas.
Ta tõi välja, et karistatava konkurentsi kahjustava kokkuleppe mõiste laiendamine (nt ettevaatamatusest konkurentsi kahjustavas kokkuleppes osalemine), konkurentsiameti vähene neutraalsus, suured ja määratlemata (ning teatud juhul solidaarsed) trahvid, sellega kaasnevad piirangud riigihangetel osalemiseks, kahju tekitamise presumptsioon ja solidaarne vastutus võivad koosmõjus kaasa tuua olukorra, kus ka väike rikkumine võib lumepalliefektina viia lõpuks ettevõtjate maksejõuetuseni. Samuti ei ole eelnõuga tagatud piisavalt erapooletu menetlus, mistõttu ka riigipoolsete eksimuste hind saab olema kõrge.
Aasa sõnul oleks mõistlik ECN+ direktiiv üle võtta väärteomenetlusena, kuna sellega seonduv tõendamisstandard, karistuse määramise põhimõtted ja menetluskord on Eesti õiguskorda piisavalt juurdunud. „Kuigi ka antud lahendus vajaks suuremaid muudatusi väärteoõiguses (lisaks juba 01.11.2023 jõustuvatele muudatustele), oleks see Eesti õiguskorra ja -praktika jaoks arusaadavam kui täiesti uudse haldustrahvide instituudi loomine.“
Kui seadusandja otsustab siiski jääda haldustrahvimenetluse juurde, tuleks Aasa sõnul eelnõud täiendada või muuta, et esiteks välistada karistamine üksnes riigisisese mõjuga ettevaatamatute rikkumiste eest ning teiseks tagada karistamise otsustamiseks õigustatud organi kompetents ja erapooletus. Kolmandaks tuleks täpsustada trahvi kohaldamise kriteeriume ja neljandaks välistada kohtus vaidlustatud keelatud teo toimepanemist tuvastava otsusega arvestamine riigihankemenetluses.
