Seadustest tulenevalt on võimalik, et riik on seoses Ruhnu laevaühenduse katkemisega vastutav sealset elanike ees, kuid kahjutasude nõudmine on keeruline protsess, ütles advokaadibüroo Sorainen advokaat Kadri Härginen. Kahjutasu maksmine on maanteeameti pädevuses ja õigus on pöörduda ka kohtusse.
Kelle poole peaksid pöörduma Ruhnu elanikud, kui neil on laevaühenduse katkemise pärast nende hinnangul kahju majanduslikku kahju tekitatud? Kohtusse? Ruhnuga ühenduse tagamine on seaduse järgi riigi ülesanne. Selle aasta alguseni oli see majandus- ja komminikatsiooniministeeriumi (MKM) kohustuseks. Hetkel on vastutav maanteeamet. Eraettevõtja kaasamine teenuse osutamisele ei võta riigilt vastutust teenuse normaalse toimimise eest. Ühistranspordiseadus kohustab riiki tagama ühistranspordi ühendust nii, et see vastaks ka väikesaarte liikumisvajadusele. Seega on väikesaarte elanikele ühistransporditeenuse pakkumine riigi ülesanne. Riik võib teenust osutada ise või delegeerida selle avaliku teenindamise lepingu alusel eraettevõtjale.
MKM on valinud lepingupartneriks Kihnu Veeteed. Lepingu kohaselt kohustub vedaja ühes aastas tegema konkreetsel arvul reise (296 reisi, millest 52 teostatakse Ringsu-Munalaid liinil ning 122 reisi Ringsu-Pärnu ning Ringsu-Roomassaare liinil). MKM on vedajale andnud teenuse osutamiseks parvlava Runö ning kohustanud vedajat vedu teostama selle laevaga. Konkreetne sõidugraafik ja veomaht lepitakse lepingu kohaselt iga-aastaselt eraldi kokku pärast riigieelarve kinnitamist. Vedaja poolt kasutatav asenduslaev peab aga lepingu kohaselt mahutama vähemalt kümme reisijat (Runö mahutab 60 reisijat).
» Loe täispikka artiklit ERRi uudisteportaalist
