Meie partner ja äsjane Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik Carri Ginter arutles ajakirjale Edasi antud intervjuus advokaaditöö, tudengite õpetamise ja Eesti riigi ning õigusloome arengu teemadel.
„Minu töö on ülipõnev,“ rääkis Ginter. Ta võrdles advokaaditööd ristsõnade lahendamise või pusle kokkupanemisega: töö hargneb pidevalt uutest nurkadest lahti ja pidevalt tuleb mingi uus
probleem või teine fakt ette. „Ja siis küsitakse, et kas teil siis hobisid polegi? Põhimõtteliselt, kui
sul on niisugune töö, mis nii põnev on, siis see ongi su hobi ja loevad võidud.“
Heade juristide ületootmist pole märgata
Ginter tõdes, et tänapäeval on paratamatult seadused pidevas muutumises, mistõttu on end
nendega üliraske kursis hoida. „Paratamatult viib see üles ka hea juristi hinna, sest kõik ei ole
võimelised kogu aeg kohanema, kuid ühiskond nõuab seda kohati oluliselt rohkem, kui
minimaalselt vajalik on. Kohanemisvõimetu inimene võib küll osutada tasemel õigusabi, aga 45.
ringil ta lihtsalt ei jõua enam ümber õppida. See teebki kvaliteetse õigusabi osutamise
keeruliseks.“ Väitega, et Eestis on aastast aastasse juristide ületootmine, ei ole Ginter nõus: heade juristide ületootmist ta ei näe ja kõik ei leia tema hinnangul ka tööd üles.
Tartu Ülikoolis juuratudengeid õpetades motiveerib Ginterit enim see, kui auditooriumisse satub hulk nutikaid inimesi, kes hakkavad kaasa mõtlema, rääkima ja vaidlema. Näiteks pakub talle rõõmu, kui tudeng mõistab, et ühel ja samal asjal on kolm vastust, mis kõik on kellegi arvates õiged ning ta suudab nende ümber mõtisklema hakata. „Sa näed aju arengut ja see on äge. Aastaid hiljem sa leiad need samad inimesed kuskil kõrgete kohtade peal, sest see mõtlemisvõime paistis juba auditooriumis silma.“
Eesti on hea, kuid arenguruumi jagub
Eesti seadusloome kohapealt mainis Ginter jooksvaid asju, näiteks vaenukõne ja vilepuhujate paragrahve, mis vajaksid korda tegemist. Vandeadvokaati morjendab nendega kaasnev asjatu energiakulu. Lisaks tõi ta välja Eesti vajakajäämised rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel: viimati tehti sellekohane reform 2009. aastal, kui töölepingu seadus muudeti konkurentsivõimeliseks. Ginteri sõnul on keeruline anda vastust küsimusele, miks peaks 2024. aastal olema Eestis parem äri ajada kui Leedus. „Ometi peaks meie valitsejate esimene hool minema sinna, et Eestis on võimalikult hea konkurentsivõime ja seetõttu ka väga head töökohad. Et inimestel oleks kõrged sissetulekud ja nad jaksaksid restoranis käia,“ leidis ta.
Samas jagas vandeadvokaat Eestile ka kiitust. „See Eesti, mis meil praegu on, on juba hea. Väga hea!“ vastas Ginter küsimusele, millist Eestit ta soovib. Nõukogude Liidus sündinuna rõõmustab ta Eesti käekäigu üle ikka üle päeva. „Ma olen juba rahul, aga kui tahta midagi paremaks teha, siis tõesti see tulevikku jaatav, arenev, dünaamiline ja inimesest hooliv keskkond peaks olema eesmärk. Mitte vastupidine, kus riik võtab järjest rohkem ja rohkem inimestelt nende elu otsuseid üle ja siis imestab, et selleks kõigeks raha ei jagu.“
