Hiljuti avaldas riigi peaprokurör Andres Parmas, et justiitsminister Kalle Laanet on teda mitu kuud survestanud ametist tagasi astuma. Meie partner ja endine peaprokurör Norman Aas rääkis „Aktuaalses kaameras“, et taoline survestamine on ebamõistlik ja Parmas sellele alluma ei peaks.
„Pikas perspektiivis see lihtsalt toob kaasa selle, et igasugune poliitiline nii-öelda rahulolematus prokuratuuriga võib tähendada seda, et peaprokurör vahetatakse välja ja see oleks õigusriigi kontekstis väga ohtlik pretsedent,“ ütles Aas.
Aasa sõnul on peaprokuröri tagandamine või väljavahetamine nii oluline otsus, et seda saab seaduse ja rahvusvaheliste standardite järgi teha vaid juhul, kui peaprokurör on selgelt rikkunud seadust või oma tegevusega sellele selgelt viidanud. „Midagi sellist pole aga vähemalt meedia põhjal teada,“ kommenteeris ta Postimehele.
„Terevisioonis“ justiitsministeeriumi ja prokuratuuri koostööd kommenteerides ütles Aas, et teatud juhtudel võib justiitsministri huvi ja küsimine kohtuasjade kohta olla põhjendatud. „Kindlasti on kriminaalasju, kus ei ole mingit kahtlust, et ministril kui selle institutsiooni juhil ja kodanikul on täiesti sarnased huvid prokuratuuriga. Näiteks kui juhtub mingi suur skandaal, mingi suur kuritegu. Kindlasti sellised arupärimised või nii-öelda koos mõtlemised ei mõjuta kuidagi prokuröre ebakohaseid otsuseid tegema.“
Probleem tekib Aasa sõnul siis, kui on aru saada, et ministril on „oma lehm ojas“ ehk mingi isiklik huvi. Sellistel juhtudel võib inimlikul tasandil tunda küsimise taga varjatud soovi asi mingil viisil asja lahendada, mistõttu võib taoline küsimine tunduda prokuröridele kohatu. „Samas on siin kindlasti ka see koht, et peaprokuröri ja justiitsministri suhe peaks olema niivõrd usalduslik, et peaprokurör saab öelda „Stopp, minister!“, et siit läheb juba natuke liiga kaugele,“ rääkis Aas.
Loe lähemalt ERR-i uudisteportaalist ja Postimehest!
Vaata täispikka intervjuud „Terevisioonis“ alates 0:43:55!
Loe ka Norman Aasa arvamuslugu samal teemal Postimehest!
