Meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks käis Postimehe saates „Mis uudist?“ rääkimas talle olulistest päevakajalistest teemadest nagu uue justiitsministri ülesannetest, väikekoolide sulgemisest ja suhkrumaksust.
„Justiitsministri rolli võib erinevalt sõnastada. Kahjuks viimased paar kuud on justiitsministri rolli nähtud ainult suhetes prokuratuuriga, et mida ta võib teha ja mida mitte. See sasipundar tuleb ära lahendada,“ lausus Jõks. Eesti arengu seisukohast kõige olulisem justiitsministri roll on Jõksi sõnul aga ministeeriumitest tulenevate seadusandlike ideede terve mõistuse filtrist läbi laskmine.
Seadusi tuleb muudkui juurde
„Miks on halb, kui on liiga palju seaduseid? Sest on liiga palju bürokraatiat. Riigikogu on otsustanud juba ammu, et Eestis peab vähenema seaduste arv,“ rääkis Jõks. „Ministri üks roll on see, et ta peaks vähendama bürokraatiat. Aga seda saab vähendada vaid siis, kui sa oled väga nõudlik.“ Näiteks tuleb justiitsministril õigusloome eest vastutajana vajadusel ka peaministrile või teistele ministritele öelda, et üks või teine asi ei toimi ja on vale.
Vandeadvokaadi hinnangul eelmine justiitsminister bürokraatia vähendamisega hakkama ei saanud: aastaga suurenes seaduste arv 12 võrra, kuigi oleks pidanud märgatavalt vähenema. Lisaks on praegu riigikogus palju seaduseelnõusid, mida Jõks kutsub „juriidiliseks kobrakäkiks“. Nende seas on näiteks haldustrahvi seaduseelnõu, mis annaks konkurentsiametile võimaluse hakata lihtsustatud korras ettevõtjaid karistama ja vaenukõne seaduse eelnõu.
Limonaadimaksuga ülekaalu probleemi ei lahenda
Üks teema, mille puhul võiks justiitsminister Jõksi hinnangul nõudlikkust ilmutada, on valitsuse plaanitav magustatud jookide maks. Minister võiks küsida, kas regulatsioon on antud juhul ikka vajalik või tuleks tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele ja sotsiaalkampaaniatele. „Eelmisel nädalal uurisin, kas on mõni edulugu, kus maksu tõstmine või kehtestamine on ülekaalulisust vähendanud. Mina sellist seost ei leidnud,“ ütles Jõks. Ka Tervise Arengu Instituudi uuring ei kinnita, et just magustatud jookide maksustamine võiks ülekaalulisuse probleemi lahendada, sest limonaadid moodustavad eestlaste toidulaual leiduvatest ebatervislikest toodetest vaid väga väikese osa.
Planeeritava magusamaksu vastuolust põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega rääkis Jõks ka 1. aprillil riigikogu erikomisjonis. Vandeadvokaat ja toiduliidu esindaja tõi välja, et magusamaks magustatud jookidele oleks proportsionaalne meede juhul, kui oleks selge, et see oleks laste ülekaalulisuse peamine põhjus. Kuna seda aga eelnõust ei paista, siis on meede ebaproportsionaalne ja riigi tasandil regulatiivne sekkumine on lubamatu, eriti arvestades seda, et tootjad on vabatahtlikult ja järjekindlalt suhkrusisaldust toodetes vähendanud. Vastuolu Euroopa Liidu õigusega seisneb Jõksi sõnul selles, et tegemist on riigiabiga, kuna maksustatakse üht tooteklassi, mis sisaldab suhkrut, aga ei maksustata teisi.
