OÜ-tamisel tekib maksurisk mitte ainult OÜ-tajal endal, vaid ka temalt teenuse ostjal, kirjutavad meie partner Kaido Künnapas ja jurist Karl Oskar Pungas Geeniuse RMP portaalis.
Vaatamata maksu- ja tolliameti kampaaniatele ei ole OÜ-tamine kuhugi kadunud. Kuna OÜ-tamine toob maksuriski nii OÜ-taja enda kui ka tema klientide jaoks, siis on paslik meelde tuletada mõned põhimõtted, mida maksumenetluses (või sellele eelnevas maksuhalduri abistavas konsultatsioonis) järgida.
Kui OÜ-taja maksab endale palka või juhatuse liikme tasu vaid minimaalses ulatuses ja võtab oma ettevõttest välja peaaegu ainult dividendi, võib postkasti jõuda maksuameti soovitus järele mõelda ning sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu tõsta. See ei ole aga ainus maksurisk, mis OÜ-tamisega kaasneb. Olukord võib ohtlikuks muutuda mitte ainult OÜ-tajale endale, aga ka OÜ-tajalt teenust ostvale ettevõttele, eriti kui tegemist on OÜ-taja ainukese kliendiga. Nimelt, kui maksuamet peaks leidma, et OÜ-ga sõlmitud teenuse ostmise leping on vaid näiline ning sõlmitud varjamaks poolte vahel tegelikult eksisteerivat töösuhet, siis selle jätkuks hindab maksuamet, et OÜ-le teenuse eest tasutud summad olid tegelikult netopalk, millelt on tööjõumaksud maksmata. Kogunenud tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu ning ka neile kohalduva maksuintressi (0,06% päevas) peab tasuma tegelik tööandja ehk OÜ-ga lepingu sõlminud ettevõte, kes on jätnud tööjõumaksud kinni pidamata ja ära maksmata. Ka ettevõtte juhatuse liikme saab isiklikult vastutama panna, kui maksukohustust on rikutud tahtlikult või raskest hooletusest ja sellega kaasneb maksuvõlg. Seda juhul, kui mitmete kuude tulu- ja sotsiaalmaksu äkiline kaelasadamine ettevõttele endale üle jõu käib.
Millised nüansid toetavad tavalise teenuselepingu lugemist töösuhteks?
Ohukohaks on eelkõige see, kui:
- OÜ-taja osutab oma teenuseid (peaaegu) täielikult ühele lepingupartnerile,
- OÜ-taja arved laekuvad regulaarselt iga kuu ja samas summas, lepingus on muid töölepingutele omaseid sätteid, näiteks õigus suvel kuu aega teenuse osutamisest keelduda,
- OÜ taga olev füüsiline isik peab teenuseid osutama isiklikult ja alltöövõtt ei ole lubatud,
- OÜ taga olev füüsiline isik allub kellelegi teenuse ostja ettevõttes või kasutab selle ettevõtte töövahendeid.
Teenuse osutamise lepingu ehtsust saab aga tõendada vastupidiste asjaolude ja põhjendustega (nn majanduslike ja eluliste põhjendustega). Erinevates olukordades võivad olla eri selgitused, miks tegutsemine ühingu kaudu on mõistlikum kui füüsilise isikuna. Kaasustes on põhjendusteks toodud näiteks läbi ühingu piiratud vastutuse riskidele barjääri ette ehitamist ja ühingus oleva intellektuaalse vara kasutamist.
Üks asi on küll see, mis on lepingus kirjas, aga teisalt osutuvad olukorra hindamisel otsustavaks asjaolud, kuidas lepingut täites ja tööd tehes päriselt käitutakse.
Kontsernisisesed laenud
Tütarettevõttel ei ole emaettevõttele laenu andmisel mitte ainult äriõiguslikud piirangud, vaid mängu tulevad ka maksuõiguslikud kaalutlused. Liiga leebete laenutingimuste korral võib maksuamet laenu varjatud kasumieraldiseks ümber kvalifitseerida. See tähendaks, et laenusummalt tuleb maksta tulumaksu ning maksta ka vahepealse aja eest tulumaksusummalt maksuintressi 0,06% päevas.
Ohtu, et laenu loetakse hoopis kasumijaotamiseks ja seda maksustatakse, saab vähendada erinevate meetmete abil. Esiteks kehtib põhimõte, et „korrektse laenulepinguta on asi juba kahtlane“. Mõistlik on sõlmida kirjalik leping, milles on laenu olulised tingimused fikseeritud:
- laenu kasutusotstarve (emaettevõtte poolt dividendide väljamaksmise rahastamine on kõige probleemsem näide),
- intressimäär, mis peaks vastama turutingimustele,
- maksetähtajad, laenusumma ja tähtaeg (soovituslikult mitte üle 5 aasta) ning nende muutmise võimalused,
- tagatis,
- tütarettevõtte õigus teavet saada ning
- laenulepingu ennetähtaegselt lõpetamise tingimused.
Targem on laenu aeg-ajalt tagasi maksta ning vajadusel anda välja uus laen, mitte ühte ja sama laenulepingut lõpmatult pikendada. Mitmekordne pikendamine annab laenule jällegi rohkem dividendi essentsi. Võimalusel võiks tütarettevõte ka laenuperioodil dividende välja maksta – see aitab vaigistada riigi nälga hakata lisaks maksuraha küsima. Oluline on mõistlikus ulatuses dokumenteerida, et laenu andmine on ka tütarettevõtte jaoks majanduslikult mõttekas rahakasutus ning midagi paremat ja tootlikumat ei ole praegu selle rahaga võimalik teha. Laenu andmine ei tohiks kindlasti takistada laenuandja tavapärast toimimist.
Laenuandjast ühingu juhtkond peab toimima iseseisvalt
Kuigi kontserniühingus võib see tunduda ebatavaline nõue, siis oluliseks on peetud ka seda, et laenuandjast ühingu juhtkond toimetab iseseisvalt ega ole pelgalt emaühingu pilli järgi tantsiv seltskond. Praktikas peaks juhtkond järgima osaniku juhiseid, kuid see ei õigusta laenuandja suhtes majanduslikult halbade otsuste tegemist. Kui äriseadustikku 2023. aastal ilmunud kontsernivastutuse välistus võib juhtkonda kaitsta sisemise vastutuse eest, siis maksuhalduri ees see vastutust ei välista.
Majanduse raskes olukorras on meilt küsitud selle kohta, kas ja millistel tingimustel saab laenusid maha kanda selliselt, et see ei tooks kaasa tulumaksukohustust. Laenu mahakandmisel või muul põhjusel tagasimaksmise nõudest loobumisel tuleb olla ettevaatlik, et sellest ei saaks tulumaksuga maksustatav kingitus. Selleks tuleb tagasinõudmisest loobumisel veenduda, et laenu tagasisaamine pole mõistlikke jõupingutusi arvestades võimalik. Kontserni sees on kergem saada usaldusväärset infot laenusaaja majandus- ja finantsnäitajate kohta – selline uurimine ja oludes veendumine aitabki maksuametile vaidluse korral tõendada, et laenu tagasinõudmisest loobumine oli äriliselt põhjendatud valik. Riigikohus on kinnitanud, et lootusetu laenu sissenõudmiseks kunstlikke püüdeid ja kulutusi tegema ei pea. Ehk tuginedes „Kuulsuse narridele“ võib lähtuda põhimõttest, et Pontu laipa ei pea hakkama pilduma ega üritama seda elustada.
Maksuamet saab infot koguda ka raamatupidamisprogrammi teenusepakkuja kaudu
Maksuametil on maksumenetluses kohustus infot küsida kõigepealt menetlusaluselt endalt, aga kui viimane ei vasta, võib infot nõuda ka kolmandatelt isikutelt, sealhulgas raamatupidamisteenuse pakkujalt. Seetõttu on alati hea maksuametiga ise suhelda, isegi kui see tundub ebameeldiv. Nii kontrollite, mis info maksuametini jõuab ning et teave piirdub sellega, mida päriselt paluti.
Arvestama peab ka uue trendiga, kus maksuhaldur võib hakata andmeid koguma ka raamatupidamisprogrammi teenusepakkuja kaudu, paludes juurdepääsu raamatupidamisandmetele. Kui eraõiguslike tarkvaraettevõtjate puhul ei ole päris üheselt selge, kas maksuhaldur saab selliselt juurdepääsu paluda, siis riikliku e-arveldaja puhul tekib dilemmasid ilmselt vähem ning raamatupidamine saab maksuametile nähtavaks, kui nad selle küsimise juurde jõuavad.
