Rumeenia tennisetähe Simona Halepi kaasus on ilmekas näide sellest, kuidas sportlasele algselt määratud karistus võib hiljem osutuda põhjendamatuks, kirjutavad epeevehkleja Sten Priinitsa õiguslikud esindajad, meie advokaadid Carri Ginter ja Polina Tšernjak, ning jurist Joosep Kuusk.
Maailma kuulsamate dopinguskandaalide hulka kuuluvad sellised juhtumid nagu Festina jalgrattameeskonna afäär, Lance Armstrongi paljastamine ja muidugi Sotši olümpiamängude fiasko. Kõik need ilmekad juhtumid on tinginud dopinguvastase süsteemi kiire arengu ja täiustamise.
Süsteemi tõhustamise eesmärk on iseenesest õilis – puhta spordi tagamine. Kui dopinguvastasel organisatsioonil siiski tekib kahtlus, et sportlase või tema meeskonna käitumine on vastuolus kehtivate reeglitega, siis seda uuritakse ja menetletakse, nii nagu tavaliste süütegude puhul teeb seda prokuratuur. Ükski isik ei ole seejuures menetlusasutuse eksimuste eest kaitstud. Dopinguvastase organisatsiooni viga võib kaasa tuua sportlase karjäärile äärmiselt raskeid ja tagasipööramatuid tagajärgi.
Sel aastal Pariisis toimuvate olümpiamängude alguseni on jäänud veidi vähem kui kolm kuud ning kogu spordimaailm on valmistumas eelolevaks suursündmuseks. Olümpiamängudele pääsemise eelduseks on, et sportlane on oma ala kõige-kõigem ning muidugi see, et sportlasel puuduvad kehtivad rikkumised, mis takistavad tal võistlusest osa võtta. Kui sportlast kahtlustatakse dopinguvastaste reeglite rikkumises, siis alustatakse distsiplinaarmenetlus. Menetlust peab läbi viima korrektselt, kontrollides kahtluse põhjendatust, vaagides tõendeid ja viimaks otsustades, kas sportlane on rikkumise toime pannud või mitte.
Menetluslik eksimus võib purustada unistused
Spordis rakenduvate sanktsioonide (nt võistluskeeld) eripära seisneb selles, et need hakkavad kehtima koheselt, st hetkest, mil sportlast on otsusest teavitatud. Sanktsioon kehtib isegi siis, kui distsiplinaarotsus on edasi kaevatav ja ei ole nö lõplik. Kui dopinguvastane organisatsioon leiab, et sportlane on eksinud dopinguvastase reegli vastu, siis kehtestatakse talle üldjuhul võistluskeeld. Sportlase karjääri ja maine – aga ka rahaliste toetuste ja sponsorite – vaatepunktist on võistluskeeld väga tõsine hoop. Eriti on see nii juhul, kui sportlane pole enam esimeses nooruses ning võistluskeelu ajal oleks tal tõenäoliselt viimast korda võimalik kõrgeimal tasemel (nt olümpiamängudel) võistlemise.
Heaks näiteks on tennisist Simona Halep, kellele määrati esimese astme otsusega nelja aasta pikkune võistluskeeld keelatud aine tarvitamise eest. Halep apelleeris otsuse rahvusvahelisse spordiarbitraaži (CAS), kus võistluskeeld lühendati üheksa kuuni.
Kui esialgses otsuses leiti, et Halepi kehasse ei saanud sattuda keelatud aine saastunud toidulisandiga, siis CAS siiski jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et Halep on vastupidist usutavalt tõendanud. Menetluse kestel pidi Halep aga võistluskeelu tõttu jääma tenniseväljakutelt eemale ligi 1,5 aastaks, naastes võistlustulle alles tänavu märtsis. Endine maailma esireket oli võistluskeelu määramise hetkel maailma number 9, kuid tänaseks on ta kukkunud maailma edetabelis üle tuhande koha. See tähendab omakorda, et Halepi edetabelikoht ei võimalda tal Pariisis toimuvatele olümpiamängudele pääseda. Vaatamata sellele on Rumeenia Olümpiakomitee president Mihai Covaliu öelnud, et nad teevad kõik selleks, et Rumeenia tennisist saaks olümpiamängudele wildcardi.
Halepi kaasus on ilmekas näide sellest, kuidas sportlasele algselt määratud karistus võib hiljem osutuda (vähemalt osaliselt) põhjendamatuks. Kui esialgse otsuse tegemise käigus peaks mõni asjaolu tähelepanuta jääma või jõutakse muul moel ebaõiglase otsuseni, võib sportlane abi saada alles apellatsioonimenetluses (esimeses astmes määratud sanktsioon üldjuhul menetluse kestel seejuures kehtib). Sportlane võib olla sunnitud jääma eemale võistlustelt kuude või lausa aastate vältel, mis tähendab tippsportlase karjäärile tagasipööramatuid tagajärgi. Sellise sanktsiooni kandmine võib osutuda eriti valusaks siis, kui lõppastmes siiski otsustatakse, et sportlasele määratud võistluskeeld oli põhjendamatu.
Võimalikult palju eestlasi olümpiale!
Käesoleval hetkel on vehklejal Sten Priinitsal väga sarnane olukord. Sten Priinitsale määrati võistluskeeld, sest sportlane ei olnud väidetavalt olemas dopinguproovi andmiseks kolm korda kaheteistkümne kuu jooksul (see on üks dopinguvastaseid rikkumisi). Võistluskeeld seejuures hõlmab mitte ainult võistlemist, vaid sisuliselt mistahes tegutsemist spordis, sh nt keeldu treeneritöö tegemiseks. Sportlane talle määratud sanktsiooniga ei nõustu ning on selle vaidlustanud.
Kui rikkumine ei leia apellatsioonimenetluses kinnitust, vabaneb sportlane võistluskeelust. Olümpiale pääsemiseks võib aga olla juba hilja, sest sportlane pidi jätma võistluskeelu tõttu vahele olümpiakvalifikatsiooni tsooniturniiri, mis oleks tõenäoliselt andud sportlasele „pileti“ olümpiamängudele.
Kui rikkumine ei leia kinnitust, siis on Eesti Vehklemisliidu ja Eesti Olümpiakomitee toetus ülioluline. Meedias on juba arutletud Eesti olümpiakoondise koosseisu teemal, mis on hetkeseisuga läbi aegade üks väiksemaid. Eesti sportlaste olümpiamängudele saatmine on seejuures vaieldamatult riigi ja rahva huvides. Kodumaised sportlased olümpiaareenil annavad võimaluse eestlastel ühtsena elada kaasa oma rahvuskaaslastele ning tunda uhkust oma rahva edu ja pingutuste üle. Selle jaoks on aga vaja aidata võimalikult paljudel neist olümpiale jõuda.
Simona Halepi selja taga seisab kindlalt Rumeenia Olümpia- ja Spordikomitee, kes on lubanud teha kõik aitamaks kodumaine sportlane olümpiale. Loodame ka meie sportlaste kõikvõimalikku toetamist.
