Riigikohtu Õiguskohvikus arutles meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks, kuidas mõjutab Riigikohtu sõltumatust ja autoriteeti asjaolu, et Riigikohus peab pidevalt lahendama parlamendi enamuse ja vähemuse vahelisi õigusvaidlusi. Sõltumata vaidluse tulemusest on alati üks pooltest vaidluse tulemusega rahulolematu ja see toob kaasa süüdistusi poliitikasse sekkumises ja poole valimises.

Jõksi sõnul on Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu rolliks 1) õigusvaidluse lahendamine, 2) poliitilise ja õiguskultuuri kujundamine ja 3) kodanikes usalduse tekitamine, et vähemalt kellelgi on julgust selgelt öelda, kui asjad on valesti.

Vandeadvokaadi arvates ei tohi kohus karta võtta selgeid seisukohti isegi juhul, kui sellega kaasnevad süüdistused poliitikasse sekkumises. „Kui on kehtestatud reeglid ja keegi neid rikub, siis peab olema kohtunik, kes reeglite järgimist tagab. Ei kujutaks ju ette jalgpallimängu, kus kohtunik loobub vilistamisest ja lubab käega mängida kartuses, et vastasel juhul saab ta kaotaja meeskonna poolehoidjatelt peksa.“

Politiseerumist põhjustab vajaduspõhine õigusemõistmine

Riigikohtu politiseerumist ei põhjusta Jõksi sõnul see, kui ta lahendab poliitiliselt laetud vaidlusi, vaid see, kui loobub väärtuspõhisest õigusemõistmisest ja asendab selle vajaduspõhise õigusemõistmisega. See toob kaasa väljakujunenud konstitutsioonilise õigusemõistmise põhimõtete ja tõlgenduste muutmise ja pikas perspektiivis vähendab õiguskindlust.

„Kui Riigikohus piirab ennast põhjendusega, et vaidlus on poliitilise iseloomuga, siis see peegeldub koheselt madalama astmete kohtute õigusemõistmises. Tulemusena ei ole Eestis näiteks enam perspektiivi koolide sulgemist halduskohtus vaidlustada. Sest kohtute arvates on koolide sulgemised poliitilised otsused, kuhu kohus sekkuda ei saa,“ märkis Jõks. Ta lisas, et kui Riigikohus oleks 2002. või 2005. aasta kohalikel valimistel valimisliitude keelustamise küsimuses ennast piiranud põhjendusega, et tegemist on poliitilise küsimusega, siis elaksime hoopis teises riigis.

Vandeadvokaat tõdes, et iga aeg nõuab erinevaid kohtunikke. „Mida turbulentsemad on ajad, seda aktiivsem peaks olema kohtunike roll. Kohtunikke võib jagada nendeks, kes õigusmõistavad ja nendeks, kes mõistavad õigust. Riigikohtu sõltumatus ja autoriteet sõltub sellest, millised kohtunikud on ülekaalus.“