Maksuameti tegevus, kus isikutelt küsitakse teavet ja dokumente enne maksukontrolli alustamist, on vastuolus seadustega ega järgi hea halduse tava, tõdeb meie vandeadvokaat Verner Silm Raamatupidaja portaalis.
Nimelt saadab Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuhandetele inimestele e-kirju, mis nõuavad pangakonto väljavõtteid ja tehingute selgitusi, jättes mulje, et vastamine on kohustuslik. See piirab inimeste õigusi ja võimalusi end kaitsta, kuna seadus lubab teavet küsida ainult maksumenetluse käigus. Seega peab MTA alustama maksukontrolli enne, kui ta saab küsida sellist teavet.
Teabe ja dokumentide küsimise õiguslikud alused
Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigusi, kohustusi ning vastutust reguleerib maksukorralduse seadus (MKS). Maksuhalduri ülesanded, nagu maksude arvestamise ja tasumise kontroll, on sätestatud MKS § 10 lõike 2 punktides 1 ja 5, ning ta saab tegutseda ainult seadusega antud pädevuse piires.
Maksukontrolli eesmärk on kontrollida seaduste täitmist ning selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud.
Maksukontroll algab maksukohustuslase teavitamisest kontrolli alustamisest ja ulatusest. Maksuhaldur võib koguda tõendeid, sealhulgas isikult saadud teavet ja dokumente, ainult kirjaliku korralduse alusel, mis peab vastama MKS §-s 46 sätestatud nõuetele ning sisaldama viiteid faktilisele ja õiguslikule alusele, vaidlustamise võimalustele ja täitmata jätmise tagajärgedele.
MTA on korduvalt küsinud isikutelt teavet ja dokumente enne maksumenetluse alustamist, kuid Tallinna Halduskohus tunnistas selle tegevuse õigusvastaseks, rõhutades, et maksuhaldur saab tõendeid koguda vaid maksumenetluses.
MTA peab maksukontrolli teostama seadusega antud pädevuse piires ja teavitama isikuid nende õigustest ja kohustustest. Avaliku võimu teostamine ja isikute tegevusse sekkumine on lubatud vaid seadusliku aluse olemasolul, järgides põhiseaduse ja maksukorralduse seaduse põhimõtteid.
Õiguskantsler: isikud on riigivõimu omavoli eest kaitsetud
Õiguskantsleri seisukoht on, et kui MTA küsib isikutelt teavet ja dokumente ilma maksumenetlust alustamata, piirab see isikute õigust heale haldusele ega kaitse neid riigivõimu omavoli eest, nagu sätestatud põhiseaduse (PS) §-des 13 ja 14. MTA ei järgi teabe kogumisel menetlusreegleid, näiteks ei tutvusta ta isikutele nende õigusi ja kohustusi küsimustele vastamisel.
MTA-l on õigus koguda tõendeid ainult maksumenetluses, kuid isikutele saadetud e-kirjades on kinnitatud, et maksumenetlust ei ole alustatud. Sellest kirjavahetusest ei selgu, kas isik peab MTA-le vastama ja andmeid esitama, millised on vastamata jätmise tagajärjed, ning kas isikul on võimalik MTA tegevus vaidlustada, kui see ei vasta maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatule.
Vaidlustamine on raskendatud
MTA-l puudub õiguslik alus küsida maksukohustuslaselt väljaspool maksumenetlust teavet ja dokumente maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta. Selline tegevus on vastuolus hea halduse tavaga. E-kirja teel teavet küsides jätab MTA isikule mulje, et ta peab kirjale vastama, kuigi vastamine on vabatahtlik. Isikud võivad tõlgendada MTA kirju hoiatustena, mis mõjutavad neid nõutavat teavet esitama. See on eksitav ja piirab isikute õigusi, sest ilma õigusliku abita ei ole igaühele selge, mis on MTA kirja tegelik õiguslik tähendus.
Kui MTA nõuab isikult teavet ilma maksumenetlust algatamata, ei ole isikule tagatud maksukohustuslase õigused, näiteks MKS §-des 13, 14, 15, 55⁴, 61, 62 ja 64 sätestatud õigused. Isikule võib jääda selgusetuks ka see, milline õiguslik tähendus on selliselt kogutud tõenditel, kuidas MTA neid säilitab ja mis eesmärgil kasutab. Samuti on tagamata kolmandate isikute õigused, keda selline teabe kogumine võib mõjutada (MKS § 61).
Toimingu vaidlustamine on raskendatud, sest vastamine on formaalselt vabatahtlik, kuid isikud tajuvad seda kohustusena. Kui isik soovib sellise toimingu vaidlustamiseks kohtusse pöörduda, ei pruugi kohus tema kaebust arutusele võtta, sest vastamata jätmisel ei tohiks olla seadusest tulenevaid tagajärgi. Kuid praktikas võib vastamine või mittevastamine mõjutada MTA otsust maksumenetluse algatamise kohta, mis on asjakohatu, kuna selliseks info kogumiseks ei ole õiguslikku alust.
Lahendus: seadusandja peab astuma vahele
Muidugi võib pikalt arutada küsimuse üle, millised on alternatiivid MTA puhul info saamiseks, kui lihtkirjana ei või küsimusi esitada ja maksumenetluse alustamiseks pole iga kord vajadust. Ainsa lahendusena näen ette, et seadusandja peab astuma vahele ja meil peab tekkima tõsine debatt MTA volituste osas (kas neid õigusi tuleks laiendada ja viia MKS kooskõlla täna kehtiva praktikaga või nähes reaalset probleemi põhiseaduslikule korrale muutma täielikult korda).
Õiguskantsleri kirjale peab MTA peadirektor vastama 14. juuniks. Seega jään põnevusega ootama, mida oskab MTA peadirektor selle peale vastata.
