Meie partner Carri Ginter ja advokaat Heidi Rand kirjutasid uue kooliaasta alguses Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos sellest, kuidas Euroopa Kohtu praktika valguses on meie keelenõuete näol suure tõenäosusega tegemist EL-i kodanike ja nende pereliikmete ebaseadusliku kaudse diskrimineerimisega.

Hädas on rahvusvaheliste koolide õpetajad

Suvel said paika karmid õpetajate keelenõuded. Nüüd, õppeaasta hakul paneb see eriti keerulisse olukorda rahvusvaheliste koolide ja rahvusvaheliste õppekavadega koolide õpetajad, direktorid, lapsevanemad ja õpilased. Seal eestikeelset õpet ei toimu ja ei peagi toimuma.

Siiski seisavad nad silmitsi olukorraga, kus välismaalt palgatud võõrkeelsete ainete õpetajad tuleks justkui vallandada ning uute õpetajate leidmine on raskem kui kunagi varem. Piltlikult öeldes tuleb Saksamaalt siia saksa keelt või füüsikat õpetama tulnud professionaal koju tagasi saata ja hakata siit tikutulega samasugust eestlast otsima, kes ainet saksa keeles läbi viiks.

Eestis pakutakse mitmes koolis ingliskeelset International Baccalaureate õppekava, mis võimaldab peredel vahetada oma elukohta rahvusvaheliselt ja tagab, et lastel on uues riigis võimalik oma õpinguid katkestuseta jätkata. Sarnast rolli täidavad ülemaailmsed rahvusvahelised koolid ja Euroopa Kool, mis pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavasid ja haridust võõrkeeles. Kuna rahvusvaheliste koolide peamine eesmärk on pakkuda rahvusvahelist haridust võõrkeeles, piirab liiga range keelenõue kvalifitseeritud õpetajate leidmist.

Süsteem on „varjatult“ eestlaste poole kaldu

EL kodanikul on õigus asuda tööle ükskõik millises liikmesriigis ilma, et talle tehtaks selles asjakohatuid takistusi. Kui keelenõue piirab oluliselt töötajate juurdepääsu tööturule, võib see olla selle vabadusega vastuolus.

Euroopa Kohtu praktika valguses on meie keelenõuete näol suure tõenäosusega tegemist EL-i kodanike ja nende pereliikmete ebaseadusliku kaudse diskrimineerimisega. Süsteem on „varjatult“ eestlaste poole kaldu. Lihtsustatult öeldes on Eesti kodanikul oluliselt suurem tõenäosus osata nõuetekohaselt eesti keelt, kui siia tööle asuda soovival saksa või prantsuse kodanikul. Kuivõrd viimastel on põhiõigus Eestis töötada, tohib neilt eesti keele oskust nõuda üldjuhul üksnes siis, kui see on vajalik.

Loe Euroopa Kohtu lahenditest lähemalt Eesti Päevalehes avaldatud täispikast arvamusloost!