Eesti konkurentsiametil on praegu piisavalt õigusi ja pole mingit vajadust neid inimeste põhiõiguste arvelt juurde anda, sest uus direktiiv annab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest suurte trahvide kehtestamisega ametile piisavalt jõudu juurde, kirjutab Soraineni ärilepingute ja regulatsiooni valdkonna juht Kaupo Lepasepp.
Praegusele õigusloomeaastale andis avapaugu direktiiv 2019/1 – 1 – käesoleva aasta esimene direktiiv. Selle eesmärk on liikmesriikide konkurentsiameteid väestada, neile värsket jõudu ja uusi tööriistu juurde anda. Mis on siis see hea kavatsus, mida Euroopa Liit ellu üritab viia?
Praegune Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rakendamise mudel pärineb aastast 2003. Siis anti ka kohalikele konkurentsiametitele õigus ja kohustus menetleda ELi konkurentsiõiguse rikkumisi. Euroopa Komisjonil on konkurentsiõiguse valdkonnas üks hea komme. Kümme aastat pärast reformi kontrollitakse nende mõju. Ja nii selguski 2015. aastaks, et reform oli õnnestunud puudulikult. Kõik liikmesriigid olid lubanud kartellide ja turgu valitseva seisundi kuritarvitajate jalgealused ühtlaselt soojaks kütta. Reaalsuses olid aga suured erinevused. Mõni riiki oli küll lubanud kartelle jahtida, aga nii, et kartelliosaliste arvutitesse ei tohtinud vaadata või nende tööautosid ei tohtinud läbi otsida. Võite siis arvata, kuhu kartellid kolisid ja kus räpaseid dokumente hoidma hakati. Mõned riigid jätsid ka adekvaatsed karistused kehtestamata.
