Kui silmad puhkust vajavad, anna artikkel üle kõnerobotile – vajuta ja kuula!
Hiljuti jõustus Tallinna Ringkohtu otsus (3-22-282/36), milles tõdeti, et ühinemiste käigus üleantavad maksuvabastused on otseselt seotud ülejäänud üleantava varaga ega ole eraldiseisev vara, millel oleks väärtus.
Otsus loob eeldused tulevasteks kontrollideks, kus Maksu- ja Tolliametile (MTA) tuleb iga kord tõendada, et maksuvabastused ja üleantav vara on piisavalt seotud, et tulevikus kasumit teenida ja maksuvabastusi kasutada. Kui MTA leiab, et tehingul puudub majanduslik sisu (vara ei suuda iseseisvalt kasumit teenida, vara puudub või ei ole teist viisi majanduslikku sisu tõestada), siis maksuvabastuste kasutamine ei ole õigustatud.
Maksuotsusest
Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas kontrolli Nantucket Holdings OÜ (NH) üle, keskendudes ettevõtte 2016. aasta oktoobris ja novembris deklareeritud maksuvabade dividendide väljamaksetele, kokku summas 6 miljonit eurot.
NH üks osanikest, FAH, soetas Chiado Investments OÜ (CI) 100% osaluse, makstes selle eest 374 500 eurot. Chiado Investmentsi august 2016. a TSD-l oli deklareeritud maksuvabastusõigus summas 6 miljonit eurot. Osaluse soetamisele järgnes FAH poolt tehtud mitterahaline omakapitali sissemakse NH-sse CI 100% osalusega. NH deklareeris oktoober 2016. a TSD-l CI-lt ühinemisel saadud maksuvabastusõiguse summas 6 miljonit eurot. Lisaks deklareeris NH november 2016. a TSD-l osanikele maksuvabalt väljamakstud dividende summas 6,72 miljonit eurot.
MTA leidis, et NH-l ei ole õigust maksustamisperioodil oktoober 2016. a arvesse võtta CI-ga ühinemisel oktoober 2016. a TSD-l saadud maksuvabastusõigust summas 6 miljonit eurot. Seetõttu ei olnud NH-l õigus seda summat ka raamatupidamises kajastada ega TSD-l deklareerida. MTA põhjendas, et CI ja NH ühinemise peamine eesmärk ei olnud osalemine GVP Investment B.V. (GVPI) investeerimisprojektides, vaid NH-le maksueelise tekitamine, mis on vastuolus kohaldatava maksuõigusega.
MTA leidis, et tehingute eesmärk oli tekitada NH-le võimalus hoiduda tulevikus kõrvale tulumaksukohustusest osanikule dividendide väljamaksmisel. NH jaotas Eestis teenitud kasumit, mis pärines Leedu tütarettevõtte UAB Nordika Prekybos Slénis osaluse müügist 2015. a oktoobris. Maksudest kõrvalehoidumiseks tehti tehingud etteplaneeritult ja tahtlikult. NH endine osanik tegutses nii füüsilise isikuna kui ka NH esindajana, et vältida tulumaksu maksmist NH kasumi jaotamisel. Seetõttu ei olnud NH-l õigust kasutada CI poolt üle antud maksuvabastusõigust TuMS § 50 lg 11 p 1 alusel ning NH ei saanud 2016. aasta novembris NH-i osanikele dividende maksuvabalt välja maksta.
Halduskohus
NH esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA maksuotsuse peale, paludes tühistada MTA otsused ja intressinõuded. NH väitis, et nende tehingud olid seaduslikud ja CI omandamine koos järgneva ühinemisega ei olnud mõeldud maksueelise saamiseks, vaid kinnisvaraprojektide elluviimiseks Portugalis ja Tšehhis (nö majanduslik sisu). NH rõhutas, et maksuvaba tulu väljamaksmise õigus oli teisejärguline ja tulenes seadusest tulenevast üldõigusjärglusest.
Oluline vaidluspunkt oli MTA otsus kohaldada maksukorralduse seaduse (MKS) § 84, mis võimaldab vaidlustada tehinguid, mis on tehtud maksueelise saamiseks. NH väitis, et see ei ole asjakohane, kuna tehingutel oli majanduslik sisu ning maksuvabastusõiguse üleandmine oli kooskõlas kehtiva seadusandlusega. NH rõhutas, et varasem maksuhalduri kontroll oli kinnitanud maksuvabastusõiguse olemasolu ja selle õiguspärasust. Tallinna Halduskohus rahuldas osaliselt kaebuse ja tühistas Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuotsuse summas 74 500 eurot, mis puudutas omakapitali sissemakset, kuid muus osas NH kaebust ei rahuldatud.
Ringkonnakohus
Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kinnitas, et MTA tegevus ning TuMS ja MKS sätted olid õigesti rakendatud. Kohus leidis, et NH üritas ettevõtete ühinemise kaudu vältida kasumi jaotamisel tekkivat tulumaksukohustust, mistõttu oli MTA tegevus maksuvabastuse piiramisel põhjendatud.
Ringkonnakohus leidis, et vaidlusaluse maksuvabastusõiguse näol on tegemist varaga, mida ei ole võimalik iseseisvalt osta ega müüa, ei saa seda maksuvabastusõigust vaadelda lahus varast, mille kaudu on võimalik kasumit teenida. Järelikult ei ole maksuvabastusõigus sellisel määral maksuneutraalne, et maksuhalduril ei ole võimalik seda piirata. Kui maksuvabastusõigusega üle antaval varal puudub reaalne majanduslik kasumlikkus, tekiks olukord, kus TuMS § 50 lg 11 p 1 rakendub dividendiväljamaksetele, millel ei ole samas sättes nimetatud maksuvabastuse eeldustega mingit puutumust. Halduskohus järeldas põhjendatult, et kaebaja poolt GVPI osaluse omandamine pole piisavas puutumuses CM-il tekkinud maksuvabastusõigusega. CM sai maksuvabastusõiguse 2014. a-l seoses GVPI poolt talle makstud dividendidega ning need ei ole seotud GVPI eelisaktsiatega, mis emiteeriti 2016. a-l, ega investeerimisprojektidega, millega GVPI tegeles 2016. a-l, kui CM-ist eraldus CI. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu analüüsi.
NH tegevuse peamiseks eesmärgiks oli saada endale teisel äriühingul olev TuMS § 50 lg 11 p 1 alusel tekkinud maksuvabastus. Maksuhaldur märgib õigesti, et Eestis juriidilisele isikule enda kasumi jaotamisega reeglina kaasnevat tulumaksukohustust ei ole lubatud õiguse kujundusvõimalusi kuritarvitades muuta. Maksuhaldur ei maksutanud tulumaksuga seega mitte ühinemist ega CM-il maksuvabastusõiguse tekkimist, vaid lähtus sellest, et kaebaja püüdis ühinemisega kõrvale hoiduda kasumi jaotamisega kaasnevast tulumaksukohustusest (TuMS § 50 lg 1).
Maksuvabastusõigus ei ole maksuneutraalne
Maksuvabastusõigus ei ole maksuneutraalne ja see sõltub muust varast, mille kaudu tulu teenitakse. See ei ole uus lähenemine, sest MTA on varemgi maksuvabastuste õiguspärasust kahtluse alla seadnud.
Praegune lahend annab MTA-le rohkem võimalusi ühinemisel üleantud maksuvabastust analüüsida ja kui üleantav vara ei suuda iseseisvalt või koos olemasoleva varaga kasumit teenida (majanduslik seos puudub), ei saa üleantud maksuvabastust kasutada. Samuti selgub lahendist, et maksusumma määramise aegumine algab maksuvabastuse rakendamise hetkest, mitte aga sissemakse või õiguse üleandmise hetkest. Seega, kui maksuvabastus anti üle juba aastaid tagasi, jääb MTA-le õigus hinnata selle kasutamist ka aastate pärast.
Riigikohus ei võtnud NH kaebust menetlusse, seega jäi kehtima Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Riigikohtu otsuseta jääb võimalus lahendit tõlgendada endale sobivalt. Kindel on aga see, et maksuvabastuste kasutamine jääb MTA luubi alla ja ühinemiste majanduslikku sisu tuleb üha rohkem tõendada.
