Meie partner Toomas Prangli rääkis Postimehele, et taastuvenergia osakaal kogu kättesaadavast elektrist hakkab mõjutama Eesti tehinguturu tulevikku. „Kui praegu vaadatakse tulevikuinvesteeringuid, siis on olulistel kohtadel taastuvenergia poliitika, osakaal ning tulevikuperspektiivid,“ ütles ta.
Suurima probleemina näeb Prangli tegemata otsuseid, sest investoritel puudub kindlus, mis Eesti energiaturust saab: kui palju on tulevikus rohelist energiat, kas elektrit on üleüldse piisavalt ja milline on hind? „Eesti poliitikas istuti 10 aastat jõude, mil oleks võinud praegu kiiruga tehtavad analüüsid ammu ära teha. Kokkuvõttes on praegu isegi olulisem teha kiire otsus, olenemata sellest, mis see otsus on. Kuid seni kuni riigi tasandil otsused puuduvad, ei saa erainvestor edasi liikuda ning oma riske kalkuleerida.“
Väikse ettenähtavuse andis Prangli sõnul investoritele selle aasta alguses tehtud otsus luua vähempakkumine, mille järgi pakuks riik hinnapõrandat kuni neljale teravatt-tunnile taastuvenergiatootmisele 2029. aasta lõpuks ja sama palju merele 2033. aasta lõpuks. „Kuid selliseid otsuseid on vaja rohkem ning need peavad jõudma riigikokku,“ ütles ta.
Põhjus on nimelt selles, et mida kergem on ettevõtetel ja investoritel hinnata oma tulevasi kulusid ja riske, seda paremini ja julgemalt saavad nad investeerimisvalikuid langetada. „Meie jaoks oleks meretuulepark väga suur asi, aga Euroopa mastaabis on selliseid võimsusi palju. Seega kui investorid vaatavad erinevaid riike, siis võrreldakse plusse ja miinuseid. Loomulikult on üks osa puslest riigi garantiid, mis soodustavad erinevaid investeeringuid,“ ütles Prangli.
Liigutakse välismaale
Vaadates eelmise aasta suurimaid tehinguid, toob Prangli välja, et näiteks Infortar investeeris Eestist välja. Samuti on liikunud välismaale paljud Eesti tehnoloogiaettevõtted. „Need on kõnekad näited,“ kommenteeris ta. Kui lähima paari aasta jooksul kindlat otsust taastuvenergia suunas ei tehta, siis jääb Eesti teistest riikidest veelgi rohkem maha. „Mingil hetkel hakkab ESG ja taastuvenergia otsustel praegusest veelgi suuremat rolli mängima. Suurte ettevõtete ESG tärminid on enamasti seatud aastateks 2030 ja 2040. Peame arvestama, et Eesti ei ole isolatsioonis, ehk need riigid, kus ettevõtetel on võimalik oma eesmärgid varem saavutada, saavad ka investeeringud,“ tuletas ta meelde.
