Meie partner Kadri Härginen käis Äripäeva saates „Teabevara tund“ rääkimas muudatuste juhtimisest.
„Sa kas oled laine peal või laine all“, ütles Härginen muudatuste vajalikkuse kohta. Pidev muutus on tema sõnul väga positiivne. Isegi kui äri on traditsiooniline, nagu advokaadiäri seda on, saab seda teha teisel ja uuel viisil. „Kui ettevõttel pole soovi muutuda, siis on näha teatud mõttemallide stagneerumist,“ rääkis Härginen, lisades, et sellises ettevõttes ta töötada sooviks.
Uuendusi dikteerib AI
Hetkel mõjutab õigusmaailma muudatuste vaatevinklist enim tehisaru kasutuselevõtt. „Täna me teame, et küsida ei tule mitte seda, kas see meid mõjutab, vaid kuidas ja kui ruttu? Kas sa pigem oled AI paadi peal või mitte? Seda viisi, kuidas advokaadid täna töötavad, ja ma arvan, et ma ei räägi mitte ainult enda büroo, vaid ka tegelikult kogu advokatuuri turu näitel, uuendatakse ja leiutatakse uuesti.“
Uuendusi ootavad ka kliendid. Härgineni sõnul ei tehta enam lihtsaid asju käsitsi, vaid need on automatiseeritud ja kasutatakse template’e. „Klient saab ka tehnoloogia arengust advokaaditurul kasu ja meie ettevõte tegeleb sellega väga sisukalt ja intensiivselt.“
Milleks muuta?
Härginen sõnas, et ega ettevõtjad niisama muutma ei lähe: sellel peab olema praktiline väljund tööefektiivsuse tõstmisel. Muudatused, millel puudub sisu, raiskavad raha ja tööaega. „Kui sa teed muudatust, siis see peab reeglina olema suunatud sinu konkurentsivõime tõstmisele.“
Alati ei pruugi aga töötajad muudatustega rõõmsalt kaasa minna. Härginenil on selle koha pealt jagada õpetlik lugu. Nimelt tuli tal koroonaajal vahetult enne puhkusele minemist ära teha viimane ülesanne: kinnitada ära eelmise kuu arved. Konks seisnes aga selles, et kuna ettevõte oli parasjagu juurutamas sisemiselt arendatud uut kliendihalduse programmi, ei tohtinud ta ülesannet täita nii nagu ta oli varasemalt harjunud.
„Ma mäletan, et ma olin nii vihane. Mis mõttes te ei luba mul vanaviisi teha? Ma saan homsest minna puhkama, mul on vaja ainult need arved veel ära kinnitada,“ rääkis Härginen. „Uuriti veel, kas saab äkki erandi teha, aga selle protsessi omanik ütles, et ei saa: me oleme üle läinud ja nüüd tuleb lihtsalt see programm ära õppida, mida ei ole teha.“
Seega andis Härginen alla ja logis programmi sisse. 5 minutit hiljem oli ülesanne, mis varem võttis pea 20 minutit, täidetud. „Tegelikkuses oli see nii palju lihtsam. Endal oli pärast piinlik,“ meenutas ta.
Ta arvas, et üheks vastuseisu põhjuseks võis olla koroona lockdown, kus töötajatel tuli pidevalt uute asjade ja elukorraldusega harjuda. „Sa töötasid kodust, köögilaua tagant. Samal ajal keegi tegi kodus süüa, keegi pidi õpetama lapsi, kõigil oli igav. Vahel vastupidi oli närviline. Ma arvan, et see vastuseis tekkis sellest, et oli soov midagigi vanamoodi teha.“
Tagantjärele on Härginenil väga hea meel, et projektijuht talle vastu ei tulnud, kuna uus süsteem hoidis kõigi tiimiliikmete aega kokku. „See näitab seda, et kui sa oled protsessi juht ja koged vastupanu, siis mingil hetkel sa pead lihtsalt ütlema, et kuule, sa meeldid mulle õudselt palju, aga sorry, ei. Mine tee ära, proovi.“
Kuula täispikka saadet Äripäevast või Palgauudistest!
