Harvad pole juhtumid, kus abikaasadele kuuluv vara läheb võlgade katteks või müüakse maha ühe omaniku teadmata. Abikaasad peaksid olema oma õigustest ja kohustustest teadlikumad ning tagama, et nende osalus kajastuks korrektselt, kirjutab meie partner Karin Madisson Äripäevas avaldatud artiklis.
Äriühingute andmete täpsus ja usaldusväärsus on kriitilise tähtsusega nii ettevõtluskeskkonna kui ka õigusliku kindluse tagamiseks. Kahjuks aga on paljude ühingute andmed omanike kohta suures osas valed. See probleem puudutab ühisvara, mis tekib peamiselt abieluvarana, kus üldjuhul on osanike nimekirja või aktsiaraamatusse kantud vaid üks omanikest.
Ühisvara on abikaasade vara, mis on soetatud abielu kestel, olenemata sellest, kumma nimele see vara on registreeritud. Ühisvara hulka ei kuulu vara, mis on saadud kingituseks, päritud või omandatud enne abiellumist.
Vara proportsioonid võivad sõltuvalt omandamise asjaoludest erineda, aga niikaua kui ühisomanikud ei ole ise määratlenud kokkuleppel omandi proportsioone, tuleb eeldada, et mõlemal ühisomanikul on sellega seotud õigused. Ühisvara omanikud peavad teostama oma õigusi ühiselt või siis määrama ühise esindaja.
Koosolekud ja hääletamine
Kui ühingu juhatus teab, et osalus kuulub ühisvarasse, siis tuleks koosoleku kutsed saata mõlemale abikaasale ning hääletamisel kontrollida, kas teise abikaasa nõusolek on olemas. Juhul kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on kantud osanike nimekirja. Kui aga osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata siiski kõigile ühisosanikele.
Seega: kui juhatus teab, et osanik on abielus, siis tuleks mõistlikult eeldada, et vara kuulub ühisomandisse, kuna kahjuks ei ole enamik abielupaaridest Eestis siiani oma varasuhet määratlenud.
Kui teade on saadetud kõigile ühisosanikele ja koosolekul osaleb ainult üks ühisosanikest, eeldatakse, et kohal oleval osanikul on õigus esindada ka teisi ühisosanikke. Kui aga otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, siis seda eeldada ei saa. Neid reegleid rikkudes vastu võetud otsused võivad olla tühised.
Aktsiate puhul peaksid ühisaktsionärid teostama aktsiaga seotud õigusi samuti üksnes ühiselt. See ei kehti aktsiaseltsi suhtes, kui aktsia ühisest kuuluvusest ei ole aktsiaseltsile teatatud.
Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad aga aktsia ühised omanikud solidaarselt. Nii näiteks võib abikaasa olla vastutav aktsiakapitali sissemakse vms kohustuse eest.
Kui aktsionärid ei ole määranud ühist esindajat, loetakse aktsiaseltsi poolt ühiste aktsionäride suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme aktsionäri suhtes.
Osade või aktsiate müük
Ühisomandi puhul tuleb müügiks saada abikaasa nõusolek. Notariaalsete tehingute puhul kontrollib notar, kas tegemist on ühisvaraga. Enamik osaühingute osadega seotud tehingud on notariaalsed, nn vormivabade osaühingute ning EVKsse (Eesti väärtpaberite keskregistrisse) kantud osade ja aktsiate puhul seda aga ei kontrollita.
Kui aktsionärid ei ole määranud endale aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse aktsiaseltsi poolt ühiste aktsionäride suhtes tehtud tehing kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme aktsionäri suhtes. Kui juhatusele on teatatud aktsia ühisest kuuluvusest või selle kohta on tehtud märge osanike nimekirja või aktsiaraamatusse, siis peab ühingu juhatus abikaasa nõusolekut omandi muudatuskande tegemisel ka kontrollima.
Müügi korral ei toimu üldjuhul osade või aktsiate heauskset omandamist, kui ostja või ühingu juhatus teadsid ühisomandist ja puudub kõigi ühisomanike nõusolek.
Kokkuvõte ja soovitused
Probleemid ühingute omanike andmete kajastamisel on tõsised ning vajavad abikaasade teadlikkuse kasvu ja tegutsemist. Pole harvad juhtumid, kus abikaasadele kuuluv vara läheb võlgade katteks või müüakse abikaasa teadmata.
Abikaasad peaksid olema paremini teadlikud oma õigustest ja kohustustest seoses ühisvaraga ning tagama, et nende osalus kajastuks korrektselt ka osanike nimekirjas või aktsiaraamatus. Vastav nõue tuleb saata ühingu juhatusele ning EVKsse kantud osaühingute või aktsiaseltside puhul pangale, kus on avatud väärtpaberikonto, millel osi või aktsiaid hoitakse. Juhul kui ühisomandit osanike nimekirja või aktsiaraamatusse ei kanta, siis tuleb pöörduda kohtu poole.
Ka ühingute juhatused peaksid olema teadlikud ühisvara regulatsioonidest ja tagama nende korrektse järgimise, et juhtorganite otsused ning osade ja aktsiatega seotud tehingud oleksid seaduslikud.
Loe arvamuslugu ka Äripäevast ja RMP portaalist!
