Ajakirjanduseetika koodeks peab kaitsma kohalikke omavalitsusi valeväidete eest ka juhul, kui väide on esitatud abstraktselt ning seda pole võimalik omistada ühelegi konkreetsele omavalitsusele, kirjutavad meie advokaat Steven Andrekson ja vandeadvokaat Allar Jõks, kes esindasid vaidluses Eesti Rahvusringhäälinguga Lääne-Viru Omavalitsuste Liitu (VIROL).
Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) otsustas 01.10.2024, et ERR rikkus 28.01.2024 telesaates „AK.Nädal“ avaldatud episoodiga „Kui tõhus koolipidaja on kohalik omavalitsus?“ head ajakirjandustava. ASNi otsus kinnitas, et ajakirjanduseetika koodeks peab kaitsma mõne territoriaalse või organisatsioonilise grupi (nt kohalikud omavalitsused või erialaliidud) liikmeid valeväidete eest ka juhul, kui väide on esitatud abstraktselt ning seda pole võimalik omistada ühelegi konkreetsele grupiliikmele.
Kuum küsimus – kui palju raha jõuab haridusse?
Tänavu jaanuaris, mil avalikkuse ees toimus tuline debatt õpetajate palgaootuste ning riigi võimaluste vahel, kajastas ERR 28.01.2024 eetris olnud telesaates loo haridustöötajate rahastamisest. Loo sissejuhatuses esitati tekst „Riik annab raha kohalikule omavalitsusele. KOVi rahakotist jõuab seda natukene ka haridusse.“ koos illustreeriva videokujundiga.
Videokujundis ilmestas reporter oma väidet näitega, kus demonstreeris vee klaasidesse valamise näitel kohalike omavalitsuste poolt riigilt sihtotstarbeliste toetuste kasutust.
Näites kasutati kolme klaasi siltidega: „RIIK“, „KOV“ ja „HARIDUS“. Esmalt valas reporter „RIIK“ sildiga tähistatud klaasis olnud vee edasi „KOV“ sildiga tähistatud klaasi, sümboliseerides sellega rahalisi vahendeid, mida riik kohalikele omavalitsustele haridusvaldkonnas sihtotstarbeliseks suunamiseks jagab. „KOV“ sildiga tähistatud klaasist valas reporter omakorda umbes poole veekogusest „HARIDUS“ sildiga tähistatud klaasi ning ülejäänu laua peale, väites, et haridusele suunatavast rahast jõuab natukene ka haridusse.
Vaatajaid eksitavad etteheited
Keskmisele mõistlikule inimesele võis videoklipist jääda mulje, et kohalikud omavalitsused (KOV) väärkasutavad üldhariduskoolide ülalpidamiseks riigi poolt antud sihtotstarbelist raha. Veevalamise klipile järgnevas videolõigus ei tuginetud ühelegi tõendile ega põhjendusele, mille alusel saaks väita, et KOVid kasutaksid haridusvaldkonnale riigi poolt eraldatud vahendeid mittesihipäraselt. Seetõttu võis seda etteheidet pidada ebatäpseks, moonutatuks ja vaatajaid eksitavaks, mis on vastuolus ajakirjanduseetika koodeksiga.
Küsimusele „Kui tõhus koolipidaja on kohalik omavalitsus?“ vastas ERR veevalamise demonstratsiooni abil süüdistavalt ise, et kohalikud omavalitsused pole tõhusad koolipidajad. KOVe esitleti videoklipis avalikkuse jaoks kui põhisüüdlasi, kes haridusse suunatavat raha väärkasutavad. Samas ei antud mitte ühelegi kohalikule omavalitsusele või omavalitsusliidule võimalust esitada mis tahes vastulauseid ega kommentaare, mis läheb ajakirjanduseetika koodeksiga vastuollu.
“Ühiskonna valvekoer” peab alluma kontrollile
Ajakirjanduseetika koodeksis sisalduv hea ajakirjandustava peab hoidma „ühiskonna valvekoeraks“ peetavaid ajakirjandusorganisatsioone lõa otsas, et nad omanikku „hammustama“ ei kipuks. Kui ajakirjandus võib abstraktseid süüdistusi esitada ilma tagajärgi kartmata, oleks see sama, nagu koera lõa otsast lahti laskmine ning hammustamiseks „umbes“ suuna kättenäitamine.
Kohalikel omavalitsustel on kohaliku elu toimimisel ja korraldamisel fundamentaalne roll ning taolised ebaõiged väited raha väärkasutamise kohta õõnestavad kodanike silmis põhjendamatult nende usaldusväärsust. ERRi vastav saatelõik pälvis selle eest kriitikat nii omavalitsuste kui poliitikute poolt.
Seetõttu pöördus Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ERRi poole, et ebaõige teave ümber lükataks. ERRi ajakirjanduseetika nõunik, kellelt VIROL palus vastava süüdistuse ümber lükkamist või vastulause esitamise võimalust, sellest keeldus, kuna ta ei tuvastanud ERRi tegevuses ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist.
Seejärel pöördus VIROL kaebusega Pressinõukogu poole. Pressinõukogu, kelle koosseisu ERRi ajakirjanduseetika nõunik ka ise kuulus, keeldus kaebust arutamast põhjusel, et loos ei nimetatud konkreetselt mitte ühtegi kohalikku omavalitsust ning VIROL ei esindanud kaebusega kõiki Eesti omavalitsusi.
Kuivõrd ERR ja Pressinõukogu vastustest jäi mulje ringkaitsest, pöördus VIROL kaebusega Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) poole.
