Ajakirjanduses on viimasel ajal tähelepanu pälvinud hundijahi vaidlus: ühel pool on oma karja pärast muretsevad loomakasvatajad, teisel pool huntide arvukuse pärast muretsev MTÜ Eesti Suurkiskjad, kelle kaebuse peale on hundijaht Eestis teadmata ajaks seisma pandud.
Hundijahi diskussioonis on loomakasvatajate suust kõlanud tihti küsimus, kes vastutab tekkinud kahjude eest ja kas hundijahi peatanud MTÜ kompenseerib kahju, kui selgub, et selle peatamine ikkagi oli alusetu, kirjutas Postimees.
Meie advokaat Liisa Kähr selgitas, et üldreeglina esialgse õiguskaitse taotlejalt kahjuhüvitist nõuda ei saa, kuid on teatud erandid.
„Kui esialgse õiguskaitse määruse täitmine on olnud õiguspärane, ei teki kahju hüvitamise nõuet. Erandiks on näiteks olukorrad, kus esialgse õiguskaitse taotleja ei ole käitunud kohtu suhtes heauskselt ja on viinud kohtu eksitusse. Näiteks valeandmete esitamist loetakse kohtu eksitamiseks. Kui kohus talle esitatud valeandmete tõttu otsustab esialgse õiguskaitse rakendamise ja seetõttu tekib kahju, võib olla õigus kahjunõue esitada,“ võttis ta kokku.
Hundid on maamajandusest ja inimeste heaolust kõrgemale tõstetud
Delfi Maalehele kommenteeris hundivaidlusi meie vandeadvokaat Britta Retel.
„Tallinna halduskohus hindab keskkonnaameti korralduse õiguspärasust, millega määrati 2024/2025. jahihooaja küttimismaht. Paralleelselt on kohtus ka suurkiskjate, sh huntide tegevuskava vaidlus. Eesti ootab Euroopa Kohtu juhiseid, kuidas tuleb huntide osas direktiive tõlgendada. Kohtuvaidlustes on keskne küsimus, kuidas hinnata hundi soodsat seisundit ja kas kaitsestaatus on soodne jahi lubamiseks.
Hunt on Euroopa Liidus rangelt kaitstav liik. Eestile ja meie lähinaabritele on tehtud huntide arvukuse reguleerimiseks erand. Euroopa Kohtu praktika ja juhendite kohaselt ei pea Eestis erandi rakendamine olema ilmtingimata seotud näiteks karja- või koduloomadele põhjustatud kahju vältimisega – vajadusel saab arvestada ka näiteks elanikkonna ohustatusega.
ELi direktiivi tähenduses on see siiski erandi tegemine. Liigi ohjamisel on kõige olulisem hundi populatsiooni kaitsestaatus – jaht ei ole lubatud, kui hundi populatsioon ei ole elujõuline praegu ja ettenähtavalt tulevikus.
Lisaks soodsale seisundile peab riik näitama, et olemasolevad lahendused ei ole piisavad huntidega seotud probleemide lahendamiseks, s.t arvukuse reguleerimine jahiga on põhjendatud. Näiteks et on kasutusele võetud kõik karjakaitsemeetmed. Ei ole siiski mõeldav, et keskkonnaamet peaks enne küttimismahu määramist kontrollima maaomanike tarasid, tõendamaks, et need on huntide tõrjumiseks piisavad.
Kohtutes arutatakse, milliste andmete alusel tuleb hundi soodsat seisundit hinnata. Balti populatsioon tervikuna on küll soodsas seisus, kuid kaebajate hinnangul ei ole Eesti huntide seisund soodne. Kuna riigikohus on küsinud Euroopa Kohtult juhiseid, teeb see arusaadavalt ettevaatlikuks kohtud, kes hundivaidlusi menetlevad.
Kokkuvõttes saab öelda, et hundid on Euroopa Liidu tasandil loetud vaikimisi olulisemaks kui näiteks maamajandus ja inimeste heaolu. Eestile on küll antud roheline tuli liigi ohjamiseks, kuid selle tulemusel peab säilima hundi soodne kaitsestaatus. Kuidas seda täpselt hinnata, ei ole selge ja sõltub Euroopa Kohtu juhistest.“
Loe lähemalt Postimehest ja Maalehest!
