Eesti põhiseadus on üles ehitatud vabadustest lähtuvana. Ootan rahvuslikku ärkamist, kus inimesed mõistavad vabaduste tähtsust, kirjutab meie partner Carri Ginter vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ootan 2025. aastalt lootusrikkaid arenguid. Usun, et majandusel on lootust paraneda ning juristide maailmas on näha mitmeid tulevikku suunatud tehinguid.
Olen optimistlik uue peaprokuröri osas, kellelt ootan õigusriigi põhimõtete tugevdamist ja tõhusamat õigusemõistmist. Täna on minu laual kriminaalmenetlus, mis alustati 2021. aasta suvel seoses sündmustega, mis leidsid aset aastatel 2015–2017. Riiklikult tunnustatud ekspert on tuvastanud dokumentide võltsimise. Ometi pole kriminaalmenetlus kuhugi jõudnud ja asja menetlemise asemel on nähtud vaeva selle sulgemiseks. Võltsimine on, aga karistust ei ole. Kannatanule jäävad kulud.
Asjad suletakse, sest „ressurssi pole“. Kohtunikud lähevad pensionile, jättes maha mitusada lahendamata asja.
Kas võimud on lahus?
Muretsen, kas võimude lahusus on Eestis tagatud. On oluline, et politsei tegutseks seaduslikult ning kohtud ei asuks täitma haldusorganite ülesandeid.
Loodan, et näeme vähem kaasuseid, kus täitevvõim eemaldab juhtimiselt kaine bussijuhi, nagu toimus selle aasta oktoobris. Nii saime Postimehest lugeda: „„Alkomeetri lõplik näit oli selline, mille alusel me väärteomenetlust alustada ei saa. Eestis on lubatud 0,09 ja see piir jäi alla selle. Aga fakt on see, et bussijuht sõidab ühistranspordiga Tallinna linnas, et üldse mingigi näit, seda me ei aktsepteeri,“ rõhutas politsei- ja piirivalveameti välijuht Marek Vähi.“. Seaduskuulekas inimene ei peaks iialgi sattuma sellisesse kontakti politseiga.
Ma ei taha näha ka juhtusid, kus riik võtab asjatult ja raha raisates ära eraomandi, nagu Lihula samba juhtumi puhul. Samuti ma ei taha näha kahepalgelisust, kus murdjakoertega tegelemiseks justkui paragrahve ei jagu, kuid samba tarbeks on neid piisavalt. Halduslaiskusele ei ole Eestis kohta.
Vabaduste Eesti
Ootan rahvuslikku ärkamist, kus inimesed mõistavad vabaduste tähtsust. Eesti põhiseadus on üles ehitatud vabadustest lähtuvana.
Meie ühiskonnas ei tohiks olla kohustust taluda suuremat riigi järelevalvet ja rohkemate kaamerate olemasolu. Parem järelevalve ja kõrgemad trahvid ei ole minu Eesti. Nii avastasime üsna hiljuti, et Tallinnas kogub eraettevõte avalikku ruumi paigaldatud kaameratega infot (keskmise kiiruse kaamerad), mille andmekaitse kooskõla hakkame alles üliõpilastega kontrollima.
Optimist on see, kes usub, et igale probleemile leidub lahendus.
