Delfi Ärilehes ilmus artikkel selgitamaks seda, miks tuli tuli juba detsembri palgalt rohkem tulumaksu tasuda. Meie vandeadvokaaat Verner Silm sõnas, et kui tööandja ja töötajate vahel toimus reaalne arutelu ja töötajad olid piisavalt pikalt teavitatud või said lausa valida, kas väljamakse tehakse detsembris või jaanuaris, siis eelduslikult ei olegi põhjust nurisemiseks. Võib-olla tekkis isegi võimalus maksimeerida enda III samba sissemakseid. Samas on maksutõusu tõttu varem palga maksmises mõned probleemsed kohad.
Enne maksutõusu palga välja maksmine võib tekitada probleeme
- Maksuvaba tulu arvestus – maksustamisperioodis suurenes tulu, mis omakorda vähendab maksuvaba tulu arvestust. See võib teoreetiliselt tekitada juurde täiendatavat tulumaksukohustust kevadel 2025. See on tõenäoliselt palgaarvestajate jaoks suurim probleem, sest aastatulu vahemikus 14 400–25 200 eurot nõuab väga täpset töötasude arvestamist.
- II pensionisamba sissemaksed – töötajatel oli võimalik tulumaksuvabalt suurendada II pensionisamba sissemaksete summat alates 2025. aastast 2%-lt vastavalt 4%-le või 6%-le. Seetõttu ei saanud jaanuaris laekuva töötasu põhjal teha täiendavaid sissemakseid II pensionisambasse. Kui 4% sissemakse osas ei ole sisulist vahet, siis töötajad, kes määrasid oma uueks sissemakseks 6%, võiksid pahased olla küll.
- III pensionisamba sissemaksed – kuna maksustamisperioodis laekuv summa aastal 2025 vähenes detsembris 2024 väljamakstud töötasu osas, siis vähenes ka maksuvabastus III samba sissemaksete kogusummana. Töötajate jaoks, kelle aastane sissetulek (ilma jaanuarikuu töötasuta) ületab 40 000 eurot, ei olnud muudatusel mõju. Seega kui töötajal oli III samba sissemaksed väga täpselt välja arvutatud, siis tuleb nüüd arvestada, et eelduslikult võib III sambasse tulumaksutagastusega sissemaksete summa väheneda.
- Vanemahüvitise referentsperiood – referentsperioodi arvestatakse 12-kuulise ajavahemiku eest, mis algab 21 kuud ja lõppeb 9 kuud enne lapse eeldatavat sünnitähtaega või lapse sündi – teisisõnu raseduse algusele eelnevad 12 täiskuud. Sel ajal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel arvutatakse hüvitise kuumäär. Seega kui referentsperiood jääb täielikult aastasse 2025, siis sellisel juhul on automaatselt vanemahüvitise arvestatav suurus väiksem. Samas kui referentsperioodi lõppeb detsembris 2024 (12-kuuline vahemik), siis ilmselgelt on vanemahüvitis suurem.
„Tööandjad, kes soovisid maksusoodustust ära kasutades töötajaid premeerida, võivad siiski kuulda nurinat töötajatelt, kes uurivad süvitsi, millest nad ilma on jäänud või kuidas see mõjutab nende elu tulevikus,“ nentis Silm.
Muudatusi toob ka 2026
Samad küsimused tekivad ka selle aasta lõpus, kui aastast 2026 kohaldub julgeolekumaks 2% esimeselt teenitud eurolt. Suureks muutujaks on kindlasti ka samal aastal kehtima hakkav üldine tulumaksuvaba tulu 700 eurot kuus kõigile olenemata sissetulekust. See soosib kindlasti palga väljamaksmise ajastamist vähemalt nende töötajate osas, kes teenivad rohkem kui 25 200 eurot aastas, kuna maksuvaba tulu arvestus kehtib alates uue maksustamisperioodi algusest.
„Kas detsembris 2025 tekib tööandjatel samasugune kiusatus töötasud varem välja maksta, seda näitab ainult aeg. Peaasjalikult on selle küsimuse ees tööandjad ja töötajad, kelle kogutulu on väiksem kui 25 200 eurot aastas ja kes kasutavad maksuvaba tulu maksimaalses määras,“ analüüsis Silm.
