Ka ettevõtte juhtkonna liikme soovimatus delegeerida ülesandeid või võtta puhkust võib teatud juhtudel olla selge ohumärk, et asjad ei ole äriühingus korras, kirjutavad meie partner Karin Madisson ja vandeadvokaat Albert Linntam Äripäevas.
Äriühingu omanikel on pettuste ja muude juhtimisalaste kahtluste kontrollimiseks mitmeid võimalusi. Üks selline tööriist on erikontroll, mille käigus koguvad ja analüüsivad välised spetsialistid dokumente ning annavad erapooletu hinnangu näiteks raamatupidamisandmete korrektsuse või tehingute seaduslikkuse kohta.
Infot on võimalik saada ka teabenõude kaudu, kuid siis tuleb osanikul endal saadud andmeid analüüsida ning teabenõude raames küsitud teavet ei saa sama teabenõude käigus enam laiendada. Osaühingut ja aktsiaseltsi reguleerivad normid on sarnased.
Erikontrolli saab määrata osanike koosolekul häälteenamusega. Kui kahtluse all on enamusosaniku endaga tehtud tehingud, siis on enamusosanikul hääletuskeeld ja erikontrolli saab otsustada ka vähemusosanike häältega. Juhul kui vastavat otsust koosolekul ei tehta, saavad nõuda erikontrolli määramist kohtu kaudu vähemalt 10%-lise osalusega osanikud.
Järgnevalt toome välja praktikas kõige levinumad olukorrad ja ohumärgid, mille puhul on omanikel mõistlik kaaluda erikontrolli läbiviimist ning mida selle käigus tähele panna.
1. Juhtkond varjab olulist infot
Paraku esineb olukordi, kus enamusosalust omavad isikud üritavad leida võimalusi hoida teisi osanikke nn infosulus näiteks kasumi välja juhtimise või varjamise eesmärgil. Sellisel juhul keelduvad juhatuse liikmed, kes on lojaalsed enamusosanikule, vastama vähemusosanike või neid esindavate nõukogu liikmete teabenõuetele või tehakse seda üksnes formaalselt.
Erikontrolli kaudu on võimalik kohustada juhatuse ja nõukogu liikmeid andma erikontrolli läbiviijatele kõiki dokumente, et kontrollida tekkinud kahtlusi ning saada kahtlusi puudutavas osas adekvaatne ja erapooletu hinnang.
2. Tegelik otsustusprotsess elab oma elu
Mida suurem on organisatsioon, seda suurema tõenäosusega on üles ehitatud keeruline juhtimismaatriks, milles pea iga funktsiooni eest vastutab selleks spetsiaalselt loodud allüksus või ühing. Samal ajal eristab seadus vastutust vaid selle järgi, kas konkreetne isik on ametlikult juhatuse või nõukogu liige või hoopis töötaja.
Kui keegi juhtivtöötajatest kuritarvitab ettevõtte vara või teeb kahjulikke tehinguid, võib selguda, et äriregistris figureeriv juhtkond ei saanudki või ei tahtnudki õigel ajal sellele jälile jõuda, sest ettevõtte reaalne juhtimine või (finants)kontroll on sisuliselt delegeeritud näiteks allüksustele või mõnele enamusosanikuga seotud ühingule.
Erikontrollis hinnatakse muu hulgas seda, kas ettevõtte juhtimis- ja sisekontrolli protseduurid vastavad seaduses nõutule. Isegi kui juhatuse liikmete aktiivset rolli pettuse või mõne muu ettevõtte jaoks kahjuliku sündmuse põhjustamises ei õnnestu tõendada, võivad läbipaistmatu juhtimisstruktuuri või puudulike sisereeglite korral erikontrolli läbiviijad siiski tuvastada juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumise.
Kuigi teatud ülesannete delegeerimine võib olla mõistlik, ei tohi unustada, et juhatuse ja nõukogu liikmetele peab jääma strateegilise tähtsusega otsuste tegemisel ja riskide maandamisel lõplik kontroll ja otsustusõigus. Kui tuvastatud rikkumine on seostatav kahju tekkimisega – isegi kui juhatusele heidetakse ette üksnes tegevusetust –, siis võib kõne alla tulla kahjunõude esitamine juhatuse liikmete vastu.
3. Erimeelsused kriitiliste valikute üle
Üks omanike ja juhatuse liikmete vaheliste erimeelsuste allikas võib olla olukord, kus osanikel või juhatuse liikmetel on erinev arusaam sellest, kas ettevõtte ärimudel või teatud tehingud on seadusega kooskõlas või mitte.
Kui juhatuse liige on pandud sundvaliku ette, kus näiteks ilma täiendava kapitalisüstita pole äriühingul võimalik õigusakte rikkumata senist äritegevust jätkata või on kahtlusi varasema juhtkonna poolt toimepandud kuritegude osas, siis on isikliku vastutuse vältimiseks mõistlik see valik suunata osanikele või aktsionäridele. Seda saab teha, pannes küsimuse hääletusele osanike koosolekul või tehes osanikele ettepaneku erikontrolli määramiseks, et saada erapooletu vaade senisele tegevusele. See võimaldab selgitada välja mõne varasema tehingu või senise ärimudeliga seotud riskid ning teha seejärel osanikega kooskõlastatult informeeritud otsused.
Äriühingu majanduslike huvide eelistamine ei päästa juhatuse ega nõukogu liiget isiklikust vastutusest, kui rikutakse õigusakte, puudutagu need maksustatava tulu deklareerimist, tööohutusnõudeid, rahapesu tõkestamise kohustust või mõnda muud seadusest tulenevat kohustust. See ei piira muu hulgas isiklikku vastutust ka ühingu ärilistes huvides toime pandud väär- või kuritegude eest.
Praktikas on esinenud olukordi, kus juhatuse liige õigustab näiteks ümbrikupalga maksmist sellega, et see oli ühingule kasulik. Erikontroll võimaldab hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest.
4. Riskantsed või kahjulikud tehingud
Mida ebaharilikum ja suuremate riskidega tehing, seda suurem on oht, et riskide realiseerumine võib kaasa tuua mitte ainult ettevõtte väiksema kasuminumbri või kahju, vaid ka juhatuse liikme isikliku vastutuse. Kui omanikel on kahtlusi, kas juhatuse liikmed on käitunud ettevõtte huvides ja teinud kõik neist sõltuva tehingu õnnestumiseks, siis on selliseid kahtlusi võimalik erikontrolli käigus kontrollida.
Näiteks saab välja selgitada, milline oli tehingu finantsiline mõju, millistele ja kui usaldusväärsetele alusandmetele juhatus tugines ning kas tehing sõlmiti turutingimustel, omades piisavalt informatsiooni ja vältides huvide konflikti.
Strateegilise tähtsusega tehingute puhul tasub juhatusel kaasata ka väliseid nõustajaid alates kinnisvara hindajatest kuni finantsnõustajateni. Eriti siis, kui juhatuse liikmetel endil spetsiifilises valdkonnas eriteadmised puuduvad. Kui nad seda teinud ei ole, siis võib olla, et juhatus ei ole täitnud vajalikku hoolsuskohustust.
5. Dokumentide ja protokollide hädad
Kui ühingul puudub korrektne dokumentatsioon, siis see on üheks ohumärgiks. Eriti kõrge risk esineb näiteks siis, kui keegi juhtkonnast hoidub jagamast infot, ei delegeeri enda ülesandeid ega võta puhkust või kui laekub vihjeid kahtluste kohta. Kui ettevõttes esineb mõni neist tunnustest, siis on mõistlik koguda ilma kahtlusaluseid endid informeerimata võimalikult palju tõendeid. Kui dokumendid kahtlusi ei kummuta ning võimalikud riskid on märkimisväärsed, tasub anda erikontrolli läbiviimise üle otsustamine osanike või aktsionäride koosolekule.
Erikontrolli käigus on aga väga tähtis, et otsustusprotsessi kvaliteedi hindamiseks oleks olemas piisavalt dokumentatsiooni. Audiitorid ja advokaadid lähtuvad juhatuse tegevuse hindamisel eelkõige kogutud dokumentidest ega saa tugineda üksnes hiljem antud suulistele selgitustele. Kui ettevõttes nõuetekohane dokumentatsioon puudub, võib seegi anda alust järeldada juhatuse liikmete kohustuste rikkumist.
