„Eestis muretsetakse üldse kogu aeg. Ka siis, kui omal ajal siia liiga palju väliskapitali tuli, öeldi, et kõik ostetakse meilt ära. Nüüd muretsetakse, et väliskapital lahkub. Ma arvan, et tuleks rõõmustada, et kohalik jõukus on kasvanud,“ ütles Toomas Prangli Delfi Ärilehe intervjuus kogenud tehingunõustajatega.
Milline oli sinu büroo jaoks aasta 2024?
Kui vaatame üldiselt tehingu aktiivsust, siis eelmisel aastal oli mõningane kasv, mis on positiivne. Samuti on huvitav olukorda võrrelda teiste Euroopa riikide ja väljastpoolt Euroopat tulevate kolleegidega. Sellest selgub, et Baltikum on üks väheseid piirkondi, kus oli kasvutrend ning seda hoolimata meie geopoliitilistest ja makromajanduslikest väljakutsetest. See on julgustav.
Ühe trendina saab esile tuua selle, et üllatavalt paljud tehingud jäi eelmisel aastal katki – erinevatel põhjustel oli see protsent oluliselt suurem kui varem. Seega tiimid tegid rohkem tööd, kui statistikast välja paistab.
Mainisid katkenud tehinguid. Mis põhjused nende puhul esile saab tuua?
Rääkides megatehingutest, siis need ei jõudnudki sel korral tabelisse. Siin räägime tehingutest, mille väärtus ületab miljardi euro piiri ning selliseid oli töös päris mitu.
Suured tehingud ei katkenud mitte ainult geopoliitika tõttu, vaid probleem on kogu Euroopas. Neid ostjaid, kes oleksid täna valmis tegema suuri tehinguid, ongi vähe. Pigem näeme protsesse, mille käigus otsustatakse, et lükkame tehingud edasi, et oodata sobivamat olukorda ja ostjate suuremat huvi.
Mis olukord globaalselt vastu vaatab?
Ühe trendina võiks veel esile tuua, et suurt raha liikus üle regioonide ja kontinentide vähem. Pigem investeeriti seda oma regiooni ja riiki. Näiteks olid USA investorid Euroopas vähem aktiivsed. Seda oli näha ka Eestis mingil määral, et pigem investeeriti oma regiooni ja naaberriikidesse.
Räägime ka taastuvenergiasektorist, ehkki mingit suuremat tehingut seal mullu ei toimunud. Mis seal ees ootab?
Energiasektoris on tegelikult üht-teist toimunud küll. Sunly on kaasanud arvestatava rahasumma, aga tõsi, suuri müügitehinguid ei ole olnud. Riigi poolt on lõpuks tehtud kaua oodatud otsus taastuvenergia sektori suuna kohta, mis annab kindlust nii kohalikele kui ka välismaistele investoritele. Seal hakkab ehk rohkem toimuma.
Samas on rohetehnoloogia valdkond muutunud keerulisemaks. Hiljutine uudis Sunly rohefondi sulgemisest näitab, et ei ole piisavalt asutajaid ja ettevõtteid. Innovatsioon on vaibumas. Euroopa tervikuna peab otsustama, kas suurendada valdkonnas oma edumaad teiste ees või oodata muud maailma järele. Me oleme hetkel mitme ringiga ees.
Üks kuum valdkond on ka kaitsetööstus. Mis selles valdkonnas toimub?
Kaitsetööstuses toimub palju. See on sektor, mis kasvab järgmise 10–20 aasta jooksul arusaadavatel põhjustel oluliselt. Riigid teevad suuri tellimusi ja investeerivad palju. Eelmisel aastal ei müüdud ühtegi kaitsetööstuse ettevõtet, sest need ei ole veel sellises staadiumis. Milrem oli varasem tehing, aga regioonis investeeritakse kaitsetehnoloogiasse iseenesest palju.
Eestis on samuti suur aktiivsus, kuid ei ole piisavalt palju investoreid, kes sellest sektorist aru saaks. Fondide jaoks, kus raha on varem tõstetud, võrdub see tubaka, alkoholi või prostitutsiooniga. Praegu on see aga ehk kõige eetilisem valdkond üldse.
Need protsessid võtavad aega, aga hea on Eesti ja SmartCapi kaitsefondi loomine. See on väga tervitatav ja regioonis suhteliselt unikaalne.
Kaitsesektoris on huvitav ka see, et Eestisse on tulnud Ukraina tehnoloogiafirmade tiimid, kes vajavad ökosüsteemi ka väljaspool oma riiki. Eesti on neile siiani esimene valik olnud. Siin on kasu saanud ka e-residentsus. Eesti kaudu on raha kaasanud umbes 20 Ukraina taustaga kaitsetehnoloogia ettevõtet.
