Koostasime Kliimaministeeriumi palvel õigusanalüüsi, et hinnata ehitusprojekti nõudeid ja teha ettepanekuid nende muutmiseks, tuginedes kehtivale õigusele, probleemkohtadele ja rakenduspraktikale.
Praegune õigusraamistik on killustunud ning ehitusprojektile esitatavad nõuded on liialt detailsed ja dokumendikesksed. Samuti on nõuded erinevate eriehitiste osas ebaühtlased, mistõttu on halduskoormus ebaproportsionaalne ja regulatiivsete nõuete järgimine keeruline. Suur probleem on digilahenduste vähene kasutus, mis piirab sektori digitaliseerumist ja tõhusust.
Ehitusprojektid peaksid järgima parimaid praktikaid, mis toetavad sektori arengut
Analüüsis toome välja konkreetsed ettepanekud õigusmaastiku seisukorra parendamiseks: näiteks soovitused digitaalsete tööriistade, nagu Building Information Modeling (BIM), kasutuselevõtuks ja olemasolevate ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Projekteerimisprotsessis tuleb arvestada nii tehniliste kui ka sotsiaalsete aspektidega, sealhulgas ehitise keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhususega.
Neid soovitusi rakendades on võimalik oluliselt parandada ehitussektori tõhusust ja läbipaistvust, lihtsustada protseduure, vähendada halduskoormust ning edendada jätkusuutlikkust.
Meie tiim
Analüüsi koostamist juhtis advokaat Sandra Mikli ning selle koostamises osalesid advokaat Elina Lumiste, jurist Nele Otsalt ja Ergo Pikas (TalTech).
Õigusraamistikku tuleb ühtlustada ja halduskoormust vähendada
Ehitusprojektile esitatavate nõuete regulatsioon on killustunud ja ebaühtlane, põhjustades segadust nii avalik-õiguslikes loamenetlustes kui ka ehitussektori igapäevases praktikas.
Ehitusprojektile esitatavad nõuded vajavad selgeid raame. Oluline on ühtlustada erinevate ehitiste jaoks kehtivad nõuded ja vähendada esitatavate nõuete detailsus. Näiteks ei ole loamenetluste vaates oluline näha määruses ette ehitusprojekti staadiumeid, vaid konkreetsed nõuded loa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Vajalik on aru saada, et ehitusprojekti koostamine on protsess ning lõpptulemus peab olema terviklik. Teavituskohustuslike ja loakohustuslike ehitiste regulatsioon tuleb selgelt eristada, et lihtsustada menetlusi ja leevendada halduskoormust. Näiteks võiks teavitusmenetluses esitada andmed vormidel ning mitte nõuda lihtsamate ehitiste puhul nõuetele vastava ehitusprojekti koostamist.
Pikemas perspektiivis tuleb kaaluda pädevate isikute vastutuse suurendamist, mis võimaldaks vähendada avalik-õigusliku kontrolli ulatust. Selleks on vajalik pädevate isikute täiendav koolitamine ning nende vastutuse ja ülesannete selge määratlemine. Näiteks tuleks ehitusprojekti üldosas edaspidi selgitada, mis on ehitusprojekti koostamise eesmärk ja tuua välja kuidas projekteeritud ehitis sobitub olemasolevasse keskkonda ning arvestab lähteandmetega.
BIM-lahenduste kasutamine muudab protsessi efektiivsemaks ning suund tuleb võtta optimeerimisele ka ehitusprojekti muutmisel
Digitaalsed tööriistad, nagu Building Information Modeling (BIM), võimaldavad oluliselt parandada ehitussektori tõhusust ja läbipaistvust. Selleks on vajalik vähendada dokumentidele ja vormistamisele kehtestatud nõudeid, asendades need teabepõhise käsitlusega. Ehitusprojekt peab olema mitte pelgalt dokument, vaid terviklik ja kasutatav teabekogum, mida saab hallata ja jagada digitaalses vormis. Määrusesse tuleks lisada viited BIMi kasutamist toetavatele juhenditele, mille töötaks välja vastav ministeerium. Täiendavalt tuleb tagada, et BIMi kaudu esitatud andmed oleksid masinloetavad, täpsed ja üheselt mõistetavad.
Ehitusprojektid peaksid järgima parimaid praktikaid, mis toetavad sektori arengut. Projekteerimisprotsessis tuleb arvestada nii tehniliste kui ka sotsiaalsete aspektidega, sealhulgas ehitise keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhususega. Oluline on selgelt määratleda, milline on erinevates loamenetlustes nõutav teabe maht, näiteks ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, ning kohandada selle alusel regulatiivseid nõudeid.
Mis puudutab optimeerimist, peaksid kasutamise ja hooldusega seotud tingimused kajastuma kasutusloas või selle kõrvaltingimustes, mitte eraldiseisvates dokumentides. Praktikas olulised hooldus- ja kasutusnõuded tuleks seostada konkreetse ehitisega, tagades, et need on kergesti jälgitavad ja uuendatavad. Lisaks tuleb hoolduskohustuste osas tagada, et vastavad andmed oleksid kättesaadavad digitaalsetes registrites, näiteks ehitisregistris (EHR).
Analüüsis on tehtud ka ettepanek jätta määrusest välja ehitusprojekti muutmist puudutav säte. Selle ettepaneku lõplik kuju sõltub määruse kohaldamis- ja reguleerimisala sätte sõnastusest. Eesmärk on teavitus- ja loakohustuslike ehitiste puhul kaotada ära nn muudatusprojekti menetlus, mis on oma olemuselt menetlusi aeglustav kontrollikohustus. Edasistes tööprotsessides vajab mõtestamist, mida käsitletakse ehitusloa, sh ehitusprojekti muutmisena ning millise teabe muutmist aktsepteeritakse. Näiteks üks võimalus on, et oluliste muudatuste sätte sisu tuleks ühtlustada ümberehitamise sättega, st ümberehitamise juhud peaksid samuti olema mõtestatud oluliste muudatustena ning vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS §‑s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusloa menetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati.
Ressursse tuleb tõhusamalt kasutada, pidades silmas ka keskkonnasäästlikkust
Ehitussektoril on oluline roll ressursside säästlikus kasutamises ja jäätmetekke vähendamises. Selle toetamiseks tuleb kehtestada nõuded materjalide ja toodete auditeerimisele enne lammutamist, et soodustada nende korduskasutust ja ringlussevõttu. Kavandatud ehitiste puhul tuleks materjalide kaardistamine viia ehitamise või kasutusloa taotlemise etappi, et välistada ebatäpsed prognoosid. Samuti tuleb tagada, et andmed kasutatud materjalide kohta oleksid kättesaadavad digitaalselt ja ajakohastatud kogu ehitise elutsükli vältel.
Ehitistes kasutatud materjalide ja toodete jälgitavus on oluline nende korduskasutuse ja ohutuse tagamiseks. Lammutusauditid peaksid sisaldama täpset teavet materjalide omaduste ja ringlussevõtu võimaluste kohta. Selleks tuleb arendada vastavaid infrastruktuure ja kehtestada nõuded, mis toetavad sellise teabe kogumist ja haldamist. Arutelu vajab, millistele parameetritele vastavate ehitiste osas on kohustuslik edaspidi koostada materjaliaudit.
