50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100-aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse“ saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. „Eesti boonus Soomega võrreldes on kaitseliit. Venemaa seadis vaherahu tingimuseks, et Soome 1944. aastal sealse kaitseliitu laiali saadaks. Küll aga on Soomes paljudes peredes laskeharrastus normaalne tegevus ja relvigi proportsionaalselt rahvaarvuga ligi 8 korda rohkem kui Eesti tsiviilelanikel. Kohustuslik ajateenistus ja relvad annavad Soome rahvale ka rohkem enesekindlust Venemaa ohu ees ja palju vähem hirmu relvade ees,“ nendib Sorainen.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil!
„Parim asi, mida oleme Soomelt õppinud, on ajateenistuse baasil loodud reservvägi. Soomes läbib ajateenistuse 75% kõigist kutsealustest, Eestis ainult ligi 50%. Viimastel aastatel on see hulk küll veidi kasvanud. See tähendab, et Soomes on ka ajateenijate peredel ja ühiskonnal tervikuna laiem teadlikkus ajateenistuse olulisusest ning valmisolek riigi kaitsevõimesse panustada kas või nt maksude kaudu. Küll aga võib Eesti lääneliitlaste ees uhkust tunda oma reservväe üle. Meil on sõjaaja ametid määratud 50 000-le kodanikule, st et selline hulk inimesi teab, mis ametit nad pidama hakkavad, kui sõda peaks algama. Neile on olemas ka varustus. Eesti tugevust ja head kaitsetahet näitab ka see, et üle 60% tööandjatest säilitab reservväelastele õppekogunemiste ajaks palga,“ tunnustab kindral Herem.
Ultraliberaalne majandusmudel pärsib Eesti kaitsevõimet
Sorainen tõdeb, et 30 aastat tagasi polnud riigikaitse üldse mingi teema. „Sel ajal, kui ma Tallinnas büroo asutasin, oli probeemiks pigem sisekaitse – umbes 70 pommi plahvatas aastal 1995 Eestis. Viimasel aastal on riigikaitseteema kiiresti oluliseks muutunud, kuid Eesti on käitunud hoopis teistmoodi kui naaberriigid. Eestis riik üritab sekkuda majandusse võimalikult vähe. Ja kui üldiselt on see hea, siis kaitsetööstuse puhul peab riiik aru saama, et see on hoopis teistsugune tööstusharu. Klient on riik ise, tesites riikides on ta üldjuhul üks aktsionär kaitsetööstuse ettevõtetes ja pakub väga pikaajalisi hankelepinguid. Näiteks Läti on läinud seda teed, et riik tegutseb pikki tarnelepinguid ja garantiisid pakkuva valdusettevõttena. Siin oleks ehk aeg Eestil nüüd hakata Lätilt õppima,“ soovitab Sorainen.
Kindral Herem paneb kaitsetööstuse arendamisel südamele, et üksnes nutikatele lahendustele fookuse panemisest pole sõjas palju abi, kui me agressori tapmiseks võimekust ei loo: „Riigi toega tuleb luua tappev võimekus. Suund on riigil õige, aga maht ja tempo on olnud liiga aeglased, sest oht on praegu reaalsem kui kunagi varem.“
Vabariigi aastapäeva hõngulises „Soraineni sageduse“ saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.
Aku Soraineni arvamuslugu totaalkaise põhimõttest, kaitsetahtest ja relvadest saab pikemalt lugeda siit ning riigikaitsemaksust ja vastuostudest siit.
„Soraineni sagedus” on nüüd ka YouTube’is. Vaata siit!
Youtube’ist saad järele kuulata ka kõik varasemad „Soraineni sageduse” saated.
Kuula saadet Äripäeva raadiost või Soraineni Spotify’s!
