Meie partner Karin Madisson käis Äripäeva raadiosaates „Teabevara tund“ rääkimas erinevatest vestlustest nagu arenguvestlus, tulemusvestlus ja tasuvestlus ning nende õiguspärasest läbiviimisest.
Saates tuli jutuks, kas palgaküsimusi on mõistlik arutada arenguvestlusel või tuleks sellise emotsionaalsema teema jaoks võtta eraldi aeg. „Meil on ka hästi pikalt olnud see arutelu, et tuleks hoida palgavestlusi eraldi. Aga siis ütleb mulle töötaja, et kuidas saab neid hoida eraldi. Kui sa tahad teada, mida ma järgmiseks aastaks luban, siis ma tahan teada, mida sa mulle selle eest vastu lubad. Neid on jube keeruline lahus hoida,“ ütles Madisson.
Tema sõnul on Sorainenis jõutud õnneks nii kaugele, et palka läbi ei räägita. „Meil on palgavahemikud, enne tehtud turu-uuringud ja me pakume inimesele seda palka, mis me näeme, et on õiglane, kalibreerides kõiki teisi töötajaid ja nende tulemusi.“
Töötajat võib ärgitada probleemidest teada andma
Arenguvestlustel ja üleüldse töötajate käest info küsimisel on kõige olulisem järgida põhiprintsiipe, rääkis Madisson. „Tuleb küsida võimalikult vähe ja ainult neid küsimusi, mis on asjakohased ja seotud selle vestluse eesmärgiga. See on GDPR-i ehk isikuandmete kaitse üldmääruse minimaalsuse nõue. Ei tasu küsida igasuguseid küsimusi, mis oleksid nice to have või mida oleks huvitav töötaja kohta teada.“
Madissoni sõnul on võimalik GDPR-i reegleid rikkumata ka tundlikumate teemade kohta nagu pere või tervis töötajalt infot hankida, kui neile läheneda töö kaudu. „Sa saad kõiki küsimusi küsida nii, et sa ei küsi inimese tervisliku seisundi kohta, vaid sa küsid pigem seda, et kas sa suudad oma tööülesandeid täita, arvestades oma tervislikku situatsiooni. /…/ Sa tegelikult räägid töökorraldusest, milline see ettevõttes on, millised ootused on, ja läbi selle ärgitad teda ise mõtlema ja ütlema, et kas on midagi, millega tööandja peaks arvestama.“
Andmeid kogutakse koos töötajaga
Andmete säilitamisel tuleb Madissoni sõnul veenduda, et neile on ligipääs ainult neil inimestel, kellel on tõesti seda infot vaja. „Andmeid tuleb hoida krüpteeritud failidena või personalijuhtimissüsteemis. Mitte nii, et igaüks võib suvalisel hetkel minna vaatama, mida on töötajaga räägitud või millised on temaga sõlmitud kokkulepped või seatud eesmärgid.“
Lisaks mainis Madisson, et kogutud andmeid saab töötaja ise välja küsida. Seda näiteks selleks, et näha, milliseid andmeid tema kohta kogutakse ja vajadusel neid parandada. „Hea praktika on see, et arenguvestlust ei peeta niimoodi, et juhil on arvuti ees ja ta salaja teeb seal taga midagi. Siis töötajal tekib ärevus, et issand, mida ta sinna nüüd selle või tolle lause peale sinna kirjutas. See võiks ikka olla selline avatud vestlus, kus juht kirjutab paberi peale ja pärast teeb oma märkmed arvutisse. Tore oleks ka, kui töötaja pidevalt näeb neid märkmeid, mida ta kohta on tehtud. Ja juhul, kui seal on midagi valesti läinud, juht on millestki valesti aru saanud, siis neid on võimalik alati parandada.“
Kuula erinevatest vestlustest nende õiguspärasest läbiviimisest lähemalt Äripäeva raadiost või Palgauudistest!
