„Te olete pätid!“, „Kuradi psühhopaadid!“, „Ma panen teid vangi!“. Tuuleparkide üle peetavad koosolekud ja arutelud sotsiaalmeedias sunnivad taas küsima, kus on sõnavabaduse piirid, millal muutub meelsuse näitamine ähvarduseks ning kas inimesed – kaasa arvatud arendajad ja ametnikud – peavad lõputult taluma verbaalset vägivalda ja vaimse tervise kahjustamist, kirjutavad meie vandeadvokaat Triin Toom ja advokaat Kätlin Sehver Äripäevas avaldatud arvamusloos.

Räige sõim ja karjumise argumendina kasutamine on avalikel kogukonnakoosolekutel muutunud reegliks. Koosolekul alanud sõim jätkub internetis. Väidetavalt on inimestele saadetud koguni tapmisähvardusi.

Mida peaks tegema inimene, keda selliste sõnavõttudega rünnatakse? Kas ta peaks verbaalsele vägivallatsejale alluma ja näiteks peatama kõik tuuleparkide arendused? Või on ainus alternatiiv ähvardused ja sõim lihtsalt ära kannatada – sest need on ju avaliku diskussiooni osa ja selliselt ka sõnavabadusega kaitstud?

Appi tõttab politsei ja kohus

Avalik diskussioon on planeerimisel loomulikult olulisel kohal. Elanike võimalus kaasa rääkida riigi või omavalitsuste plaanides näitab demokraatia ning tugeva kodanikuühiskonna toimimist. Ka emotsionaalsete argumentide ja ühiskonda polariseerivate näidete toomine on selle raames lubatud, eriti kui teema on oluline ja puudutab suurt hulka inimesi. Aga kuskilt läheb ikkagi ka piir.

Sõnavabadus pole sugugi absoluutne. Mitte keegi ei pea taluma enda kohta laimu ja valeväidete levitamist. Ammugi pole kellelgi õigust ähvardada konkreetset ametnikku, arendajat või nende pereliikmeid. Sellises olukorras ei ole enam tegu sõnavabadusega, vaid lubamatu isikliku rünnakuga, mille vastu kaitseb seadus.

Igaüks, kelle kohta on esitatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, saab pöörduda kohtusse. Seal peab väidete esitaja tõendama, et tema väidetel oli alust. Kui ta seda ei suuda, tuleb hüvitada kannatanule tekitatud kahju ning väited avalikult ümber lükata. Samuti on võimalik kohtu kaudu nõuda, et avaldaja hoiduks tulevikus samasisuliste väidete esitamisest.

Kui verbaalsed rünnakud ja laimukampaaniad viivad nii kaugele, et inimese tervis üles ütleb ja ta haiglasse satub, siis ka selliselt tekitatud kahju võimaldab seadus sisse nõuda. Seaduse silmis ei ole vahet, kas tervisekahjustus tekitatakse rusikahoobiga näkku või sõnadega, kuni otsene seos tegevuse ning tervisekahjustuse vahel on olemas.

Kui esitatud väited ei ole mitte ainult laimavad, vaid tekitavad kannatanule ka hirmu oma elu või tervise pärast, võib olla põhjust pöörduda politsei poole. Nimelt võib sellises olukorras olla tegu kuriteoga, mille eest saab ähvardajat karistada nii trahvi kui ka vangistusega.

Salvestage koosolekud

Mida soovitada arendajatele ja vallaametnikele, keda saadab pidev sõimu ja ähvarduste rahe? Kui on alust karta, et näiteks koosolekul võib minna ähvardamiseks ja laimamiseks, tasub kaaluda selliste sõnavõttude/koosoleku dokumenteerimist – näiteks arutelu salvestamist.

Isikuandmete kaitse üldmäärus võimaldab isikuandmete töötlemist ilma inimese nõusolekuta, kui see on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks kohtus või kohtuväliselt. Määruse üldine läbipaistvuspõhimõte siiski eeldab, et isikuid salvestamisest eelnevalt teavitatakse.

Alles tasub hoida ka kuvatõmmised sotsiaalmeedias ning muul viisil saadetud rünnakutest. Ähvarduste ja laimu dokumenteerimine võimaldab hiljem kohtus või politseis selgelt tõendada, kes kellele mida ning millisel viisil ütles.

On oluline, et avalikus diskussioonis, ka tuulikuid puudutavas, mõistaksid kõik osapooled oma õigusi ja kohustusi. Me ei tohi lasta ähvardustel ja laimul saada avaliku diskussiooni osaks.

Ka tulihingelised tuulikuvastased peavad teadma, et sõnavabadus ei anna neile õigust teisi inimesi – kaasa arvatud oma tööd tegevaid ametnikke – laimata või ähvardada. Laimu ja ähvarduste ohvriks saanud arendajad ja vallaametnikud peavad aga teadma, et neil on õigus verbaalsele vägivallatsejatele vastu seista ning vajadusel oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Loe lähemalt Äripäevast ja Lääne-Virumaa Uudistest!