Tartu ülikool avas märtsi alguses vihjeliini, mille kaudu saavad töötajad ja tudengid, ent ka kõik teised, märku anda ülikooli või selle liikmeid puudutavatest rikkumistest, olgu selleks siis korruptsioon, töökius või ahistamine, kirjutab Tartu Postimees.
„Vihjeliin on suuremates asutustes riskide maandamiseks kindlasti mõistlik ning aitab kokku hoida niigi nappi õiguskaitseasutuste ressurssi, kuigi praktikas kasutavad töötajad seda veel võrdlemisi harva,“ märkis meie vandeadvokaat Albert Linntam.
Samas toonitas ta, et anonüümse vihjeliiniga kaasneb kuritarvitamise oht, kas siis ülikooli enda töötajate või konkurentide poolt. „Seetõttu tasub enne lõplike järelduste tegemist kahtlustustesse kriitiliselt suhtuda ja kõrvutada neid muude tõenditega,“ ütles Linntam.
Vihje saatja võib kaebuse esitada anonüümselt, aga ka oma nime alt, seda mõistagi konfidentsiaalselt. Vihjeliini tutvustavas tekstis seisab, et konfidentsiaalsusest „tohib kõrvale kalduda üksnes vihjeandja nõusolekul“.
Kuigi konfidentsiaalsus on seesuguse teavituskanali alustalaks, võib teavitaja teatud juhtudel siiski avalikuks tulla ning seda ka vihjeandja loata, tõdes Linntam. Näiteks siis, kui vihjeliinile laekub teave tõsise kuriteo, nagu tapmise kohta ning politsei alustab juhtumi asjus kriminaalmenetlust.
