Tööjõukriis, ületunnitasud, hoiatav hittsari „Adolescence“ ja lõhkeaineta miinid – nende eripalgeliste uudisteemade üle arutlesid „Terevisioonis“ meie vandeadvokaat Liisa-Maria Puur ja advokaat Eva Lennuk.
Esimesena kõnelesid advokaadid tööturuteemadel. Eva Lennuk võttis ette Äripäeva artikli, mis räägib sellest, kuidas meie ettevõtted on hädas töötajatega. „Kõigi nende majanduslangusega kaasnevate probleemide ületamine sõltub esmajärjekorras sellest, kuidas meil tööjõuga lood on. Siin artiklis pakutakse välja kaks lahendust või kaks nii-öelda teemat, kuidas lahenduseni jõuda.“
Lennuk tõi välja artikli autor Ain Käpa idee, et me peaksime oma suhtumist välistöötajatesse muutma: tegemist ei ole migratsiooniga, vaid need inimesed rakendavad siin oma parimaid oskusi ja teadmisi ning lähevad siis enamuses ära. Seega tuleks ka vastav seadusandlus üle vaadata, et neil oleks õigus Eestis viibida. Lisaks rõhutab Käpp oma artiklis töösuhte paindlikkuse olulisust, et tuua tööturule rohkem inimesi.
Liisa-Maria Puur tutvustas Järva Teataja uudist, et seadusemuudatus võib kaotada ületunnitasu maksmise nõude. Seega võib tulevikus olla tööaeg kokku lepitud vahemikuga. „Praegu on nii, et kui on näiteks 0,75 koormus, siis kui sellest läheb üle, tuleb töötajale maksta juurde suurema koefitsiendiga tasu. Seadusemuudatus annaks aga tööandjatele paindlikkust juurde. Seda oleks vaja eelkõige nendes sektorites, kus sõltub hetkest või hooajast, kui palju tööd on töötajale anda.“
Puur rõhutas, et kui ühest küljest annaks muudatus tööandjale vabadust juurde, siis töötaja peab olema lepingut sõlmides väga tähelepanelik. „Kui on näiteks lepitud kokku, et koormus on 0,25 kuni üks, siis tööandjal tuleb garanteerida sellele töötajale ainult see 0,25. Ja see tähendab töötajale muidugi ka vähem raha.“
Miinid telefonis ja põllul
Viimastel päevadel on nii sotsiaalmeedias kui ka ajakirjanduses palju kõneainet pakkunud Netflixi miniseriaal „Adolescence“ ehk teismeiga. Seriaal on rohkelt kiidusõnu pälvinud tänu peaosatäitja suurepärasele rollisooritusele ja ühe võttega filmimistehnikale.
Samas ei paku „Adolescence“ Lennuki sõnul mitte lihtsalt silmailu, vaid hoiatab sotsiaalmeedias varitsevate ohtude eest. „Selle tuum ei ole kaameratöös, ma arvan, vaid pigem selles, mis sotsiaalne sisu seal taga on. Tegelikult me elame aina enam nii-öelda lahutatud maailmades. Sotsiaalmeedia loob selle võimaluse, et lapsed ja noored on tihtipeale oma vanematest äärmiselt eraldatud. Tekib mingisugune kunstlik eraldumine.“
Lennuki sõnul süvendab põlvkondade vahelist teineteise mittemõistmist veelgi keel, mida noored omavahel internetis suheldes kasutavad. „Ma arvan, see sari näitab väga ilusti ka seda, et kui isegi politsei politseijaoskonna ülem ei saa aru, kuidas kiusamine tegelikult aset leiab, siis kuidas me saame rääkida vanematest.“
Lisaks pakkus sari advokaadile erialast avastamisrõõmu, kui näitas üksikasjalikult Ühendkuningriigi kriminaalmenetluse protsessi, alates mõrvas süüdistatud 13-aastase poisi vahistamisest kuni tema kohtlemiseni jaoskonnas.
Viimasena rääkis Puur Postimehe uudisest „Lõhkeaineta miinid ja droonid paistavad õigusliku paisu tagant välja pääsevat“. Artikkel räägib sellest, kuidas praegu on meil segadust tekitavad nõuded selle osas, et kui keegi, näiteks Kaitseliit, tahab harjutamiseks toota näiteks miinikesti, mille sees ei ole lõhkeainet. Hetkel ei ole seda lihtne teha. „Selleks tuleks justkui täita kõik need karmid nõuded, mis on selle miini tootmisele, kus lõhkeaine on sees, noh, me saame aru, et need on natukene erinevad olukorrad,“ kommenteeris Puur.
„Nüüd on siis lootus, et kaitseministeerium tegeleb sellega, regulatsioon saab selgemaks ja on võimalik edaspidi selliseid asju lihtsamalt toota. On oluline, et me saaksime ennast võimalikult hästi kaitsta ja see on hea viis seda teha,“ lisas ta.
