Advokaadibüroo Sorainen ja Balti Pereettevõtete Instituut (BFFI ehk Baltics Family Firms Institute) esitlesid esimese Baltikumiülese pereettevõtete uuringu tulemusi.
Uuringust selgub, et üheksa kümnest vastanud leedulasest, peaaegu sama palju lätlastest ning kaheksa eestlast kümnest sooviksid oma ettevõtte järgmise põlvkonna pereliikmetele üle anda.
Praktiline korraldus jätab soovida
Kuigi soov anda ettevõtte juhtimine pere noorematele liikmetele on selge, varieerub valmisolek seda organiseeritult teha. Küsimusele, kas firmal on pärija – inimene, keda valmistatakse ette juhtimist üle võtma – vastas jaatavalt 69% Läti, 50% Eesti ja vaid 37% Leedu vastajatest. Pärija oli peaaegu alati pereliige.
Samas selgub, et kuigi enamikul on pärija olemas, puudub paljudel juhtudel üleandmisplaan, perekonna harta või süsteemne lähenemine pärija koolitamiseks. Ametlik või mitteametlik ettevõtte üleandmisplaan oli olemas 44% Läti, 27% Eesti ja 25% Leedu vastajatest.
Põlvkondadeülese perefirma loomine on keeruline
Kärt Anna Maire Kelder, Soraineni privaatkliendivaldkonna juht Eestis, kommenteeris uuringu tulemusi: „Positiivse trendina näeme, et 85% Balti pereäridest soovib juhtimise järgmisele põlvkonnale üle anda. Samas on vaid vähesed hakanud üleminekut planeerima. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et ainult 25—30% pereettevõtetest jõuab teise põlvkonnani. Ülejäänud ebaõnnestuvad või müüakse firma enne, kui järgmine generatsioon saab võimaluse juhtimist üle võtta.“
„Usun, et Baltimaades on võimalik saavutada paremaid tulemusi, kui keskendume rohkem põlvkonnavahetuse planeerimisele. Sorainen koos BFFI-ga on pühendunud pereettevõtete toetamisele, et tagada nende edu ja jätkusuutlikkus sellel olulisel üleminekuperioodil.“
Perefirmadel on tugev identiteet kogu Baltikumis
Balti riikide perefirmad soovivad end kindlalt pereettevõttena esitleda – seda teevad ligikaudu pooled (57% Lätis, 54% Leedus, 47% Eestis). Ka mõjutavad pereliikmed strateegiliste otsuste vastuvõtmist enamikes ettevõtetes (78% Eestis, 75% Leedus ja 57% Lätis).
Leedu ja Eesti perefirmad julgustavad tulevasi pärijaid kogemust omandama ka väljaspool pereettevõtet; enamik Läti vastanutest mõtlevad aga teisiti ning seda otseselt ei soovita.
Huvitaval kombel on peresiseseid pingeid kõige vähem just Läti perefirmades – peaaegu pooled lätlastest ütlesid, et neil ei esine kunagi raskusi perefirmaga seotud erimeelsuste lahendamisel, sama vastasid vaid veerand eestlastest ja 3% leedulastest. See näib seostuvat pereväärtuste mõjuga äris – kolm neljandikku Läti vastajatest kinnitas pereväärtuste olulisust, Eestis ja Leedus rõhutas seda alla poole vastanutest.
Innovatsioon on teretulnud
Hea uudis on, et perefirmad suhtuvad innovatsiooni entusiastlikult: enamik vastanutest märkis, et noorem põlvkond on ettevõttesse toonud uusi lahendusi või tehnoloogiaid (78% Eestis, 77% Lätis ja 64% Leedus).
Krista Jaakson, kaasprofessor ja BFFI juhatuse liige, selgitas: „Uuringu ajastus polnud juhuslik – paljudes Balti perefirmades on hiljuti toimunud põlvkonnavahetus või seisavad nad nende väljakutsetega silmitsi. Meie eesmärk oli saada põhjalik ülevaade perefirmade perspektiivist põlvkonnavahetuse protsessile ning mõista pereväärtuste rolli ettevõtte üldises edus. Saadud teadmised aitavad meil paremini kohandada oma toetust ja strateegiaid klientide vajadustele vastavaks.“
Uuringust lähemalt
Esimese Baltikumiülese pereettevõtete uuringu viisid läbi advokaadibüroo Sorainen ja BFFI koostöös Leedu ülikooliga ISM University of Management and Economics, Tartu Ülikooliga ja Läti Ülikooliga (uurija Jelena Luca juhtimisel). Uuringus osales 302 vastajat (114 Lätist, 99 Eestist ja 89 Leedust), kes on pereettevõtetes otsustajad, peamiselt asutajapere liikmed. Tutvu uuringu tulemustega täismahus siin.
